13. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu võttis lõpphääletusel 50 poolt- ja 30 vastuhäälega vastu rahandusministeeriumis välja töötatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas räägitakse vajadusest vältida teavitamiskohustuse täitmatajätmisest tulenevate kopsakate kahjutasude maksmist.

Seadusemuudatuse vastu hääletasid keskerakondlased.

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Uku Hänni ütles Äripäevale, et maa tagastamatajäämisest tulenevad kahjutasud oleksid hinnanguliselt jäänud 10 ja 50 miljoni krooni vahele.

"Meie eesmärk polnud kahjunõudeid vähendada, vaid lahendada siiski õiguslik segadus, kuna kohtud langetasid ristikäivaid otsuseid," märkis Hänni.

Järgneb Uku Hänni kommentaar.

Eile (10. juunil - toim) riigikogus vastu võetud omandireformi-alane seadusemuudatus tühistab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõiguse pärimise kohta käivad erinormid, kõrvaldades sellega ühe peamise takistuse maareformi lõpetamise teelt. Nõudeõiguse pärimine toimub edaspidi täielikus kooskõlas pärimisseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seadusega.

Seniajani kehtinud maareformi seaduse erinorm nõudis pärijatelt pärimistunnistuse esitamist üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest. Kui seda ei tehtud, oli maa tagastamist korraldaval valla- või linnavalitsusel õigus menetlus lõpetada ja pärijad maast ilma jätta.

Mitmeti tõlgendatav erinorm tekitas segadust ja kohtuvaidlusi, mis on pannud pikaks ajaks seisma paljud maa tagastamise menetlused. Tagastamisnõuete rahuldamata jätmise vaidlustamisel on kohus leidnud, et juhul, kui pärimistunnistus on jäänud esitamata valla- või linnavalitsuse süül, näiteks pole pärijaid sellest kohustusest õigeaegselt teavitatud, on pärijail õigus kahju hüvitamist nõuda.

Kohalikelt omavalitsutelt saadud andmetel on pärimistunnistuse esitamata jätmise tõttu tagasi lükatud ligikaudu 500 maa tagastamise nõuet. Oletades meelevaldselt, et kõigil taolistel juhtudel esitatakse kohalikule omavalitsusele hüvitusnõue, ulatuks nõuete kogusumma mõnekümne miljoni kroonini.

Seadusemuudatuse peamiseks eesmärgiks ei olnud siiski kahjunõuete vältimine, vaid takerdunud reformitoimingute lahtiharutamine.

Neil juhtudel, kui tekivad raskused pärijate väljaselgitamisel või ülesleidmisel, võtab nüüd vastutuse menetluse jätkamise eest endale pärandvara hooldajana kohalik omavalitsus. Pärandvara hooldajal on õigus pärandvara vajadusel maha müüa ja müügist saadud raha deponeerida. Kui pärijad lõpuks välja ilmuvad, saavad nad raha kätte.

Autor: Haldusuudised.ee