Posti- ja logistikaettevõte on käesoleva aasta esimese kuue kuuga müünud avalikul enampakkumisel kümme kinnistut.
Läbirääkimised käivad veel mitme suure objekti müügi osas, lepingutega soovitakse lõpule jõuda lähikuudel, teatas Eesti Post.
Eesti Posti eesmärk on võõrandada mitmed põhitegevuseks mittevastavad kinnistud, objektide hulgas on korterid, majad, maad ja ärihooned. „Meie kinnisvaraobjektide vastu tunti elavat huvi just kevade saabudes, mis näitas, et majanduses on tekkinud taas kord elavnemine. Eesti Posti seisukohalt on suurte pindade omamine ja korrashoidmine ebaotstarbekas, aastatega on ettevõtte logistilised vajadused ning suunad muutunud,” kommenteeris kinnistute müüki kinnisvaravõõrandamise komisjoni esimees Kalle Kasekamp.
Sel aastal on suuremad kinnistud võõrandatud Tallinnas, Jõhvis ja Haapsalus. Kasekampi sõnul on läbirääkimised pikemad ja keerulisemad, kui veel mõned aastad tagasi. Objektide vastu tunnevad huvi ka välismaised investorid, seetõttu on võimalike ostjate taktika väga erinev.
„Kinnistute müügist saadav raha soovitakse investeerida logistikateenuste arendamisse Eestis, Lätis ja Leedus. Paljud Eesti Posti kliendid vaatavad Baltikumi ühtse turuna, selleks tuleb meil luua aga kogu regioonis ühtne võrgustik,” rääkis juhatuse liige Aavo Kärmas.
Viimase kahe aasta jooksul on postkontorite võrku ümber korraldatud, kaubanduskeskustes on avatud 21 postkontorit. Eesti Post on teenindusettevõte ja lähiaastatel liigutaksegi jaemüügiga rendipindadele käidavatesse kohtadesse.
Eesti Postil on 83 kinnistut üle Eesti. Müügis olevad kinnistud on näiteks: Kesk 19, Põlva; Tallinna 12, Rakvere; Kesk 10, Valga, Akadeemia tee 7, Pärnu.
Ettevõtte kinnisvaraga seonduvad teemad on nõukogu otsustuspädevuses. Eesti Posti nõukogusse kuuluvad Meelis Atonen (nõukogu esimees), Tauno Tuula, Toomas Leito, Reet Roos, Mario Lambing, Mart Maasik ja Indrek Raudne.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.