Digitaalse majanduse uuring: Eesti langes aastaga edetabelis koha võrra

Ordliku sõnul langes sidevõrkude ja tehnoloogiliste infrastruktuuride võrdluses Eesti võrreldes mulluse positsiooniga kahe koha võrra. See uuringukriteerium arvestab muuhulgas lairibaühenduse ning mobiilside levikut, internetikasutajate arvu ja sideühenduse taskukohasust, samuti turvalisust. Neli kohta libises Eesti aastaga tahapoole aga hinnangus ärikliima kohta, viimane hõlmab nii üldist poliitilist ja makromajanduslikku keskkonda, turu võimalusi, eraettevõtteid ja välisinvesteeringuid puudutavat poliitikat kui ka maksupoliitikat, töötust ja finantseerimisvaldkonda. Nelja koha võrra langes Eesti ka uuringukategoorias, kus vaadeldakse riigi IKT valdkonda puudutavat poliitikat ja visiooni, kulutusi sellele sektorile, riigi digitaalset arengut, avalike e-teenuste kättesadavust elanikkonnale ja ettevõtetele ning nende teenuste kasutamise aktiivsust.

Eesti positsioon paranes aastaga ühe koha võrra õigusliku keskkonna kategoorias. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna võrdluses säilitas Eesti oma mulluse koha ning sama kehtib ka uuringuvaldkonna kohta, kus vaadeldi tehnoloogia omaksvõttu tarbijate ja ettevõtete poolt.

Digitaalse majanduse edetabeli esikolmikusse kuuluvad tänavu Rootsi, Taani ja Ameerika Ühendriigid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on parimal positsioonil Eesti, Sloveenia asub 29. kohal, Tšehhi 31. kohal, Leedu 34. kohal, Ungari 35. Ja Läti 37. kohal.

Tänavu parandas edetabelis oma koha 19 riiki, 25 langes võrreldes mulluse positsiooniga allapoole ning 19 riiki säilitas oma koha. Suurima hüppe ülespoole tegid Soome, Jaapan ja Lõuna-Korea. Suurimad langejad olid Šveits (7 kohta), Prantsusmaa (5 kohta) ja Austraalia (3 kohta).

Alates 2000. aastast on Economisti äriinfo üksus (Economist Intelligence Unit) igal aastal koostanud riikide digitaalse majanduse edetabeli (kuni 2009 e-valmisoleku edetabel), kasutades meetodit, mis on välja arendatud koostöös IBMi üksusega Institute for Business Value. Digitaalse majanduse indeks mõõdab riikide IKT-struktuuri kvaliteeti ning iga riigi eraisikute, firmade ning valitsuse võimet IKT-d võimalikult tulemuslikult ära kasutada. Uuringu varasem nimetus „E-valmisoleku indeks“ nimetati ümber „Digitaalse majanduse indeksiks“ rõhutamaks fakti, et enamus riike on praeguseks saavutanud e-valmisoleku taseme ning neil tuleb nüüd õppida seda, kuidas saada maksimaalselt majanduslikku või muulaadset kasu digitaalse tehnoloogia kasutamisest.

Indeksi arvutamise aluseks on enam kui sada kriteeriumit, mis on grupeeritud kuude kategooriasse: sidevõrgud ja tehnoloogiline infrastruktuur, ärikeskkond, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, õiguslik keskkond, valitsuse poliitika ja visioon ning tehnoloogia omaksvõtt tarbijate ja ettevõtete poolt.

Autor: Haldusuudised.ee