Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taanlased ja eestlased ei pelga välismaal tööd otsida
Tööjõu vaba liikumine jõustus Euroopa Liidus esimese põhivabadusena juba 1968. aastal, kuid ikka veel pole tööturul seda liikuvust ja paindlikkust, mis tagaks turu ning nüüd juba ka rahaliidu efektiivse toimimise.
ELi elanikest on kõige varmamad töö otsingul välisriiki kolima skandinaavlased ja Balti riikide elanikud, selgub läinud nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuringust. Taanlaste järel teisel kohal on eestlased.
Liidus tervikuna elab ja töötab mõnes teises Euroopa Liidu riigis aga kõigest 2,3% ELi elanikkonnast ehk 11,3 miljonit inimest.
Volinik: vaba tööturg on ELi kriisijärgse edu eeltingimus
"Tööjõu vaba liikumine on Euroopa jaoks oluline," nentis endine konkurentsivolinik Mario Monti mais avaldatud ELi ühisturu ülevaates, mille avaldamine jäi toona euro päästmiseks kokku pandud 750 miljardi eurose päästepaketi varju. "See on eeltingimus Euroopa eduks kriisijärgses majanduses … ning võtmetähtsusega asümmeetriliste šokkide puhverdamiseks majanduslikest ümberkorraldustest euroala riikides, kus valitsustel pole enam kasutada vahetuskursi ja rahapoliitika hoobasid," nentis Monti raport.
Erinevalt ELi teistest põhivabadustest, mis jõustusid ühisturu loomisega 25 aastat hiljem, on tööjõu vabal liikumisel oluliselt vähem juriidilisi piiranguid. Sellest hoolimata kasutatakse seda põhivabadust kõige vähem - need takistused, mis on säilinud, on ühed kõige raskemini ületatavad takistused.
Eurooplased ise nimetasid Eurobaromeetri küsitluses peamise takistusena keeleoskust ja ebamugavusi perele, samas lisanduvad probleemid pensionide arvestusega eri riikides töötatud aja eest, haridust kinnitavate dokumentide tunnustamisega jms. Nende tõkete kõrvaldamine on üks prioriteet Euroopa järgmise kümnendi kasvustrateegias Euroopa 2020, ütles läinud nädalal komisjoni tööturuvolinik Laszlo Andor.
Üldiselt leiavad eurooplased, et tööjõu vaba liikumine on hea ühistunde loomiseks, kuid neid, kes sellest majandusele ja tööturule kasu näevad, on alla poole. Keskmiselt on välismaal töötamisest huvitatud 17% eurooplastest - taanlastest isegi üle poole -, ent võimaliku tööpuuduse korral on pea pooled eurooplased valmis tööotsinguil ka välismaale kolima.
Eestlased loodavad välismaal rohkem teenida
Kui otsene häda ei sunni, on mujale kolimise põhjused erinevad. Skandinaavlased otsivad eelkõige välismaal elamisest ja töötamisest uut kultuurielamust, vaheldust ja enese täiendamise võimalust. Eestlased, lätlased ja leedulased pigem kõrgemat palka, paremat elukvaliteeti ning paremat sotsiaalkindlustussüsteemi. Lätlased ka paremat majanduskeskkonda. ELi vanadest liikmesriikidest nimetasid paremat elukvaliteeti olulise tegurina vaid inglased.
ELi uutest liikmesriikidest eelistatakse tööle minna Saksamaale (26%), Suurbritanniasse ja Austriasse, ELi vanematest liikmesriikidest (EL 15) USAsse, Austraaliasse ja Suurbritanniasse.
Hetkel kuum
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.
Enimloetud
1
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
2
5
Eluasemeturg siseneb peatselt uude aastasse: siin on vürtsikaid ja valusaid väljakutseid, ent arendajatele paistab ka üks päästev võti
Viimased uudised
Vaata, mis ootab ees ärikinnisvara sektorit
Konverentsid
Hetkel kuum
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Eluasemeturg siseneb peatselt uude aastasse: siin on vürtsikaid ja valusaid väljakutseid, ent arendajatele paistab ka üks päästev võti
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele