Hankesolkijaile võistluskeeld

Teletorni renoveerimisest saab kirjutada järjekordse peatüki riigihangete saagasse, kus hankekonkursi võitja on teinud alapakkumise, et hange kindlalt kätte saada, lootes hiljem hanketingimusi muuta endale soodsamaks, sh küsida juurde raha. Kui selline taktika läbi ei lähe, viskab ehitaja kellu nurka ja kõnnib minema. Hädavajalik töö lükkub määramatusse tulevikku, sest tuleb korraldada uus konkurss, ning töö läheb kokkuvõttes veel kallimaks.

Selleks, et ennetada selliseid juhtumeid, paneb Äripäev ette kirjutada iga hanke tingimustesse ja hiljem ka võitjaga sõlmitavasse lepingusse sisse tagatisnõue, mis võiks olla vähemalt kümnendik projekti maksumusest, et pakkujal ei tekiks kiusatust esimese tõrke puhul lihtsalt minema kõndida. Lisaks leppetrahvidele.

Jätab konkursi võitja kokkulepitud töö sinnapaika, tuleb tal maksta tagatisraha. Jätab teist korda mingi võidetud hanke pooleli, on ka tagatisraha suurem, sest tegemist on n-ö riskantse pakkujaga. Umbes nagu liikluskindlustuses – põhjustad avarii, on sinu riskitase kõrgem ja edaspidi maksad kindlustuse eest rohkem. Paistab ehitaja või kes tahes pakkuja pidevalt silma alapakkumiste ja pärastise alt ära hüppamisega – saab mõneks ajaks riigihankekonkurssidel osalemise keelu.

Teletorni renoveerimise konkursi võitja, suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv ehitusfirma KMG Ehitus pani pillid kotti kuu aega pärast lepingu sõlmimist, möödunud reedel. Firma põhjendused – probleemid finantseerimises ja see, et Tallinna Teletorni SAga pole jõutud kokkuleppele töömahtude muudatustes – on toimetuse meelest otsitud, sest allkirja lepingule andes oli firma ju just äsja finantseerimisskeemi ja töömahtudega nõus.

Teletornist pidi saama tuleva aasta Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna üks tõmbenumbreid. Sestap peab töö valmis saama kas või nui neljaks – ja kui hankijatel on tuli takus, siis saab neile esitada mis tahes tingimusi, peaasi on konkurss võita. Asjade senine käik viitab, et pakkuja võis umbes selliste mõtetega konkursile minna, ent ta ei arvestanud, et tema plaan läbi ei lähe – sihtasutus polnud muudatustega nõus.

See, et Urmas Sõõrumaa firmad on sellise käitumisega varemgi silma paistnud (näiteks võitis Sõõrumaa ka linnahalli rekonstrueerimise konkursi, seejärel hakkas kauplema projektile juurde mereäärset maad, ja seda saamata lõi linnahallile käega), paneb arvama, et selline ongi Sõõrumaa tavataktika.

Poliitikute lemmiksponsor Sõõrumaa on juba mitmendat korda nurjamas riigihanget, seega meie ettepaneku järgi kuluks talle ära n-ö võistluskeeld. Vaadaku mõnda aega hankekonkursse pealt. Õpetuseks endale ja teistelegi alapakkujatele.

Autor: Haldusuudised.ee