• 27.07.10, 16:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Glaskeki kahjum üle 100 miljoni

Kohtult pankrotimenetluse algatamist taotleva ASi Glaskek mulluse majandusaasta kahjum oli 117 miljonit krooni, mis on eelnenud aastaga võrreldes 67 miljoni võrra suurem.
Samal ajal kui kahjum kasvas hirmuäratavalt, on ettevõtte käive veidi rohkem kui poole võrra kahanenud. 2009. aasta müügitulu oli üle 412 miljoni krooni.
Majandusaasta aruandes nimetas ettevõte kahjumi põhjusena maha kantud eelmiste perioodide lootusetud võlgnevused, mida oli summas 23,4 miljonit krooni. Sellele lisandusid mahakandmisele läinud nõuded pankrotistunud tütarettevõtete vastu summas 18 miljonit krooni ja pankrotistunud tütarettevõtete aktsiad summas 848 000 krooni. 8,5 miljonit krooni maha kandmise taga oli mittekasutatav põhivara, selgus aruandest.
Kokku on majandusaasta aruande põhjal mullu Glaskeki bilansist maha kantud 50,8 miljonit krooni, mida firma peabki ettevõtte tulemi oluliseks mõjutajaks.
Juhatus tegi ettepaneku katta mullune puhaskahjum eelmiste perioodide arvelt, sell järel oli Glaskeki kahjum 31. detsembri 2009 seisuga 1,3 miljonit krooni.
Võrreldes 2008. aastaga lõpu seisuga suutis Glaskek mullu oma rohkem kui 342 miljoni kroonist laenukoormat vähendada 40 miljoni võrra.
Glaskek langes kahjumisse 2008. aastal, kui 849 miljoni kroonise käibe juures teeniti 50 miljonit krooni kahjumit. Aasta enne seda ehk 2007. aastal oli ettevõtte käive üle miljardi krooni ja kasum 33,2 miljonit krooni. 2006. aastal oli Glaskeki kasum viimase viie aasta suurim ehk 45 miljonit krooni ning käive jäi veidi alla 2007. aasta numbrile.
Ettevõtte juhatuse esimeest ja endist finantsjuhti Meelis Põldat ei ole Äripäeval õnnestunud eile ega täna kommentaariks kätte saada. Glaskeki nõukogu esimees Vladimir Oberšneider ütles eile, et viibib puhkusel ega tegele firma asjadega, mistõttu ta kommentaari ei anna.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.03.25, 12:19
Tallinna peatänav ärkab ellu ja koos sellega avanevad haruldased investeerimisvõimalused
Tallinn on läbi tegemas suurt muutust. Peatänava projekt, mis muudab südalinna jalakäijasõbralikumaks ja äriliselt atraktiivsemaks, on lõpuks taas päevakorras. See tähendab, et kesklinna kinnisvara saab uue väärtuse – ja just praegu avaneb haruldane võimalus omada äripinda, mis asub selle arengu südames.

Hetkel kuum

Kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 14.03.25, 06:45
Elukondlikul järelturul hakkab tehingute arv langema
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Sąvaržėlė ärikeskus peaks valmima käesoleva aasta lõpuks (Foto: UAB Kvartals).
Uudised
  • 12.03.25, 10:46
Investor, saadaval on 10 miljoni eest võlakirju intressiga 8%
Mida enam linna ääre poole, seda rohkem neid on.
Uudised
  • 11.03.25, 15:09
Tallinna uute elupindade turul laiub 3 aasta laojääk
Uus Maa partner ja juhatuse liige Mika Sucksdorff kutsub üles tõsisele mõttetööle.
Uudised
  • 07.03.25, 10:50
Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane (Foto: Luminor).
Uudised
  • 14.03.25, 13:01
Euroopa kinnisvaraturul jõujooned vahetuvad
Viivkonna vedeleb maas. Tundub hirmus vaade? Saa üle - see ju ka siin Sinu oma riik.
Suur lugu
  • 12.03.25, 13:56
Astu kastist välja: Ida-Virumaa on julgele ja arukale arendajale ning paindlikule riigile
Mujal Eestis toimivate tööriistadega on Ida-Virumaal vähe peale hakata: tavapärane elukeskkond on siin tugevalt moondunud
Uus-Järveküla elurajoon.
Uudised
  • 13.03.25, 11:26
Invego alustas EfTENi toel 40-miljonilise arenduse viimase etapiga
Tartu kesklinna piiril asuv 5-korruseline büroohoone on tõeline pilgupüüdja ning läbimõeldud igas detailis. Ärihoone disaini põhieesmärk on ühendada funktsionaalsus, mugavus ning kaasaegsus, läbi kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadi. Hoone ette on planeeritud silmapaistev ja funktsionaalne esiväljak, kus on võimalik kolleegidega aega veeta või vabas õhus koosolekuid pidada.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele