• 27.07.10, 16:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Glaskeki kahjum üle 100 miljoni

Kohtult pankrotimenetluse algatamist taotleva ASi Glaskek mulluse majandusaasta kahjum oli 117 miljonit krooni, mis on eelnenud aastaga võrreldes 67 miljoni võrra suurem.
Samal ajal kui kahjum kasvas hirmuäratavalt, on ettevõtte käive veidi rohkem kui poole võrra kahanenud. 2009. aasta müügitulu oli üle 412 miljoni krooni.
Majandusaasta aruandes nimetas ettevõte kahjumi põhjusena maha kantud eelmiste perioodide lootusetud võlgnevused, mida oli summas 23,4 miljonit krooni. Sellele lisandusid mahakandmisele läinud nõuded pankrotistunud tütarettevõtete vastu summas 18 miljonit krooni ja pankrotistunud tütarettevõtete aktsiad summas 848 000 krooni. 8,5 miljonit krooni maha kandmise taga oli mittekasutatav põhivara, selgus aruandest.
Kokku on majandusaasta aruande põhjal mullu Glaskeki bilansist maha kantud 50,8 miljonit krooni, mida firma peabki ettevõtte tulemi oluliseks mõjutajaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juhatus tegi ettepaneku katta mullune puhaskahjum eelmiste perioodide arvelt, sell järel oli Glaskeki kahjum 31. detsembri 2009 seisuga 1,3 miljonit krooni.
Võrreldes 2008. aastaga lõpu seisuga suutis Glaskek mullu oma rohkem kui 342 miljoni kroonist laenukoormat vähendada 40 miljoni võrra.
Glaskek langes kahjumisse 2008. aastal, kui 849 miljoni kroonise käibe juures teeniti 50 miljonit krooni kahjumit. Aasta enne seda ehk 2007. aastal oli ettevõtte käive üle miljardi krooni ja kasum 33,2 miljonit krooni. 2006. aastal oli Glaskeki kasum viimase viie aasta suurim ehk 45 miljonit krooni ning käive jäi veidi alla 2007. aasta numbrile.
Ettevõtte juhatuse esimeest ja endist finantsjuhti Meelis Põldat ei ole Äripäeval õnnestunud eile ega täna kommentaariks kätte saada. Glaskeki nõukogu esimees Vladimir Oberšneider ütles eile, et viibib puhkusel ega tegele firma asjadega, mistõttu ta kommentaari ei anna.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 16:44
Kuidas ventilatsioonifiltrid mõjutavad kinnisvara energiakulu ja sisekliima kvaliteeti
Ventilatsioonisüsteemid kuuluvad tänapäevaste hoonete toimimise loomuliku ja vältimatu osa hulka, kuid nende tegelik mõju energiakulule ja sisekliimale jääb sageli tagaplaanile. Kinnisvara haldamisel keskendutakse enamasti nähtavatele kuludele nagu küte ja elekter, samal ajal kui ventilatsioon töötab pidevalt ning märkamatult, mõjutades nii hoone energiatarvet kui ka seal viibivate inimeste heaolu.

Hetkel kuum

Kellele edu, kellele kadu: Eesti üüripindadeturg asub kahekordistuma
Uudised
  • 30.03.26, 06:30
Kellele edu, kellele kadu: Eesti üüripindadeturg asub kahekordistuma
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad.
Uudised
  • 30.03.26, 10:35
Trend (taas)süveneb: Sõõrumaa avab 1200-ruuduse siselinnaku
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Redgate Capitali partner Aare Tammemäe teab, millisest uksest tasub edaspidi sisse astuda.
Uudised
  • 31.03.26, 06:15
Kus peitub turul raha? Aare Tammemäe näitab ära
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Lasnamäe ja mere vahelisele Pirita tee 28 krundile peaks kerkima kujutatud eluarajoon.
Uudised
  • 30.03.26, 10:08
Metro sai loa Eesti Näituste paviljonid lammutada
Mida ja kellele siin ehitatakse?
Uudised
  • 01.04.26, 05:45
Järelturu nägu eluasemeturul jääb ostjaid vähemaks
Ees käib ehitus, taamal valmistub suveks meri.
Uudised
  • 27.03.26, 11:27
3 galeriid: Marko Kull pani 16-miljonilisele keskusele nurgakivi. Vaata, mis sinna tuleb!
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Proact Haldus tegevjuht Janek Hintsov muudab kinnisvarahalduse valdkonda.
Uudised
  • 01.04.26, 07:30
Muutus: projekteerijate ja ehitajate tööriist murrab kinnisvarahaldusse
Suur-Allikmäe müügimudel on üles ehitatud paindlikult. Ostjad võivad soetada krundi iseseisvaks ehitamiseks või valida „võtmed kätte“ lahenduse.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.03.26, 15:54
Viimsisse kerkiv elamurajoon paneb investoreid krunte jahtima
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele