3. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hinnangu esimesele poolaastale andis Ergo Kindlustuse juhatuse liige Marek Zacek.

Järgneb intervjuu Marek Zacekiga:

Milline oli esimene poolaasta kindlustusturul?

Kindlustusturg reageerib majanduses vähemalt pooleaastase nihkega, kui mitte rohkemaga. Kuigi majanduses on märke kasvutendentsidest, pole kindlustusturg tervikuna kasvu veel pööranud. Kindlustusturul on märgata küll esimesi taastumismärke, mis omakorda kõnelevadki majanduselu aktiveerumisest. Näiteks kasvas esmakordselt sellel aastal juunis ERGO kaskokindlustuse müük samale tasemele, võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Ja transporditavate kaupade kindlustamine on kasvanud 22% mulluse juuniga võrreldes, mis näitab eriti selgelt, et äritegevus on hoogustunud.

Samuti jätkab kasvutrendi reisikindlustuse müük, mille kindlustusmaksete maht on esimesel poolaastal pidevalt kasvanud, näiteks juunis eelmise aastaga võrreldes 79%. Samas ei näita reisikindlustus otseselt majanduse taastumist, vaid pigem seda, et inimesed on investeerinud reisimisse rasketele aegadele vaatamata.

Kuidas iseloomustate saadud kindlustuspreemiate ja kindlustusnõuete väljamaksete suhet?

Ajal, kui kindlustusturg on kokku tõmbunud ning kindlustuspreemiate maht ei kasva, vaid pigem kahaneb, on raskemas olukorras pigem väiksemad seltsid, kelle rahavood pole veel nii tugevatel alustel nagu aastakümneid turul tegutsevatel hästi kapitaliseeritud seltsidel. Seltsid, kelle portfellid on suuremad nii mahult kui ka toodetehulgalt, on suutnud kindlustuspreemiate vähenemisega kenasti toime tulla. Suurtel seltsidel maandab riske kapitaliseeritus, brändi usaldusväärus, kanalite rohkus ja portfelli parem struktureeritus. Hinnadumpingud ja teravnenud konkurents turul on üks süüdlastest, miks väljamaksu tase võib olla osal seltsidest kõrgem kui laekunud preemiad. Samuti ei saa ära unustada väga kahjuderohket talve ja Islandi vulkaani tegevust, mis suurendasid märgatavalt väljamaksete taset.

Millised olid sagedasemad kindlustusjuhtumid?

Kuna kindlustusturul enamus portfellist moodustavad autodega seotud kindlustused, siis autodega seotud juhtumid olid ka tavapäraseimad (tagant otsasõidud, kõrvalteelt ettesõidud, maanteetöödega seoses sagenesid kevad-suvel ka klaasikahjud). Seda isegi vaatamata selle aasta rekordarvul reisikahjudele, mis olid ajendatud Islandi tuhapilvest, ja kõikvõimalikele lume sulamisest tingitud üleujutuskahjudele.

Milliseks kujuneb teine poolaasta kindlustusturul?

Kuna uute klientide vool kindlustusturule pole veel taastunud, siis käib olemasolevate klientide ülemeelitamine hinnaga või varasemast kopsakamate pakkumistega, kus ühe teenuse ostmisel saab klient lisateenuse tasuta. Oleme seda nimetanud "kaks ühes pakkumiseks".

ERGO on oma teenuseid selles suunas ka arendanud, et pakkuda väga head kindlustust õiglase hinnaga. Leian, et ainult odavaima hinna ostmine kindlustuses on võrreldav enesele augukaevamisega, sest kindlustuse headus selgub alles kahjukäsitluses. Ja mida vähem on siis lepingus välistusi, seda kindlamalt hüvitatakse ka kahjud. Kuid head asja tavaliselt odavalt ei saa. Selle tõestuseks võivad olla paljudel isiklikud kogemused Islandi tuhakahjudest.

Arvestades euro tulekut, siis konsolideerumisi Eesti turul näha ei ole, erinevalt Läti-Leedu turust. Eestis on küll tegijaid, kellel on raskusi rahavoogudega, kuid neil on eeldatavalt šansse toime tulla ilma ühinemiseta. Veel kaugemale ette vaadates: kui 2010.aasta teises pooles jätkub kindlustusturul paranemistendents sarnaselt üldise majandusega, võib eeldada, et euro tulles paraneb samaaegselt olukord kindlustusturul veelgi ja 2011. aastal võib turg tervikuna ka kasvu pöörata. Heal juhul võivad juba kasvu näidata selle aasta viimased kuud. Kindlustus ei kao kuhugi, vaid  kriisidest väljudes kasvab tavaliselt kindlustuse vajadus veelgi.

Kas Ergo on muutnud oma toodete kindlustustingimusi? Milliste toodete kindlustustingimused on muutunud?

ERGO on juhindunud soovist pakkuda terviklikku ja laia kindlustuskaitset võimalikult paljude ootamatute juhtumite puhul. Sellest ajendatuna viis ERGO esimesel poolaastal sisse muudatusi reisikindlustusse, kaskokindlustusse ja liikurmasinate ja seadmete kindlustusse,  laiendades oluliselt kindlustuskaitseid. Islandi tuhapilve kahjude järgselt seadsime reisikindlustuses sisse ka reisiabi teenuse välismaal hättasattunute nõustamiseks ja vajadusel kojutuleku organiseerimiseks.

Kaskos suurendasime katteid vahetushaagiste, busside ja veokite kindlustamisel, et pakkuda turul parimate kaitsetega kaskokindlustust ka seda liiki sõidukitele. Nüüd on lisariskina võimalik valida vahetushaagiste ja pagasikindlustust, kindlustada sõiduki võtmeid ja busside-veokite salongiklaase. Suurenes ka busside-veokite teele tõstmise kulude ja remondifirmasse pukseerimise kulude kompensatsioon. Tõime turule seisukasko masinatele, mida igapäevaselt teeliikluses ei kasutata. Samuti oleme kaasanud kasko autoabi teenuse pakkumiseks välismaal rahvusvahelise abiorganisatsiooni, kes teeb teenuse kasutamise autojuhi jaoks varasemast mugavamaks.

Kuidas on käitunud kindlustushinnad, kas tuleval poolaastal võib täheldada hindades muutusi?

Kindlustushindade kujundamisel oleme alati lähtunud konkreetse kindlustusliigi kahjusagedusest. Kui sagedus muutub oluliselt, on tõenäoline, et mingi aja jooksul järgneb sellele ka hinnakorrektsioon vastavalt kas siis üles või allapoole. On selge, et Islandi rohkearvulised kahjud jätavad oma jälje ka reisikindlustuse pakkujate hindadesse.

Autor: Haldusuudised.ee