• 14.09.10, 15:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, kelle taastuvenergia äri on kõige kasumlikum!

Konkurentsiametis valminud taastuvate energiaallikate toetamise analüüsist selgub, et kõige rentaablimat äri ajavad Eestis hüdroenergeetikud.
Analüüsis käsitleti nelja tuulepargi, kahe turba ja puidu koostootmisjaama, viie hüdroelektrijaama, kahe maagaasi koostootmisjaama ja Narva Elektrijaama puiduhakke põletamise kasumlikkust.
Tasuvuse kriteeriumitena käsitleti kapitali tootlikkust (IRR), tasuvusaega ja toetuse suurust kui IRR =10%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige kõrgema kapitali tootlikkusega projektid:
1. Hüdroelektrijaamad
Kapitali tootlikkus 20-41%
Tasuvusaeg: 2-5 aastat (eluiga 30 aastat)
Ilma riikliku toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 7-16% ning tasuvusajaks 7-16 aastat
Enamus jaamadest on juba kapitali tagasi tootnud
Konkurentsiameti järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta
2. Koostootmine puit ja turvas

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kapitali tootlikkus 20-28%
Tasuvusaeg: 4-5 aastat (eluiga 25 aastat)
Toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 10-17% ja tasuvusajaks 7-11 aastat
Järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta
3. Tuulepargid
Kapitali tootlikkus 16-25%
Tasuvusaeg: 4-6 aastat (eluiga 20 aastat)
Toetuse suurus, et tasuvus oleks 10%: 23-45 senti/kWh. Sel juhul oleks tasuvusaeg 7-9 aastat

Artikkel jätkub pärast reklaami

Järeldus: toetuse määra võiks alandada
4. Narva Elektrijaamade puidu koostootejaam
Investeeringud on juba tasutud alates eelmise aasta juulist saadud toetuse kaudu
Praegune toetus 84 senti kWh annab Eesti Energiale umbes 70 miljonit kasumit
Tänase CO2 hinna juures tasuks puitu põletada 30 senti/kWh toetuse juures. Tasuvuspiir 20 senti/kWh
2013 kaob põlevkivi hinna regulatsioon ning algab uus CO2 kauplemise periood. Eeldada võib nii põlevkivi kui CO2 hinna tõusu ning puidu põletamine muutub ka toetuseta tasuvaks.
Järeldus: puidu põletamise toetus on vajalik, kuid praegune 84 senti/kWh eest on liiga kõrge subsiidium. Alates 2013 kasumlik ka toetuseta.
5. Koostootmine gaas

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kapitali tootlikkus: praeguse gaasi hinna juures on projektid isegi toetusega kahjumlikud. Samas sõltub tasuvus ülioluliselt gaasi hinnast: näiteks gaasi hinna langus tänaselt tasemelt üle 5000 kr tuh. m3 4000-le tõstab kapitali tootlikkuse tasemele 30%
Järeldus: projektid on ülimalt tundlikud gaasi hinna suhtes. Tänase gaasi hinna juures ei ole toetus piisav, samas selle 20% langus tagab juba kõrge kasumi.
Eleringi andmetel on toetuste maht kasvanud alates taastuvate energiaallikate toetuste skeemi juurutamisest ehk elektrituruseaduse vastuvõtmisest 2007. aasta kevadel 88 miljonilt kroonilt 962 miljoni kroonini (2010 prognoos).
Arvestatav osakaal tarbija elektrienergia hinnas 2007. aastal 2,18 senti/kWh; 2010. aastal 12,64 senti/kWh.
Toetuse määrad: taastuvad energiaallikad 84 s/kWh, koostootmine 50 s/kWh. Makstakse 12 aastat alates seadme käivitamisest.
CO2 kauplemise saab taastuvenergia projektide tootlikkusele ainult hästi mõjuda.
Näiteks asendades katlamaja puidul töötava koostootmise jaamaga, saab kvoodid realiseerida. 2013. aastal käivituv skeem tõstab samuti taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui 2013 peavad kõik tootjad ostma vajaliku CO2 koguse turult ja lõpeb riiklik kvootide jagamine, siis on toetus kahest allikast: taastuvate toetus, millele lisandub CO2 skeem.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.

Hetkel kuum

Kinnisvaraturg ei saa olla muust majandusest eraldiseisev, osutab tõsiasjale tähelepanu Ober-Haus Real Estate Advisors AS tegevjuht Keir Hildebrand.
Suur lugu
  • 15.10.25, 13:10
Enam ei tööta mõtteviis: „maa maksis nii palju, ehitus nii palju – odavamalt müüa ei saa“
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Saue Smart ärihoonele omistati LEED Silver sertifikaat, mis kinnitab hoone vastavust rahvusvahelistele keskkonnasäästlike ehitiste standarditele.
TOP
  • 15.10.25, 09:57
Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe
Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Martin Karro.
Uudised
  • 13.10.25, 13:30
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim lahkab olukorda armutult.
Uudised
  • 13.10.25, 06:30
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Reterra tegevjuht Reigo Randmets.
Uudised
  • 13.10.25, 15:27
Randmets: 10 aastat planeerimist lisab ruutmeetri hinnale 1000 eurot
City Plaza 2 arhitektuurse lahenduse on loonud Alver Arhitektide büroo arhitektid Andres Alver, Tarmo Laht, Sven Koppel ja Kristjan Värav.
Uudised
  • 10.10.25, 10:48
Galerii: Estconde pani City Plaza 2-le nurgakivi
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 15.10.25, 06:45
Korterelamute ehituslubade arv jätkab kidural kursil
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Eesti esimese puitkõrghoone ehitus Fahle kvartalis.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele