• 14.09.10, 15:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, kelle taastuvenergia äri on kõige kasumlikum!

Konkurentsiametis valminud taastuvate energiaallikate toetamise analüüsist selgub, et kõige rentaablimat äri ajavad Eestis hüdroenergeetikud.
Analüüsis käsitleti nelja tuulepargi, kahe turba ja puidu koostootmisjaama, viie hüdroelektrijaama, kahe maagaasi koostootmisjaama ja Narva Elektrijaama puiduhakke põletamise kasumlikkust.
Tasuvuse kriteeriumitena käsitleti kapitali tootlikkust (IRR), tasuvusaega ja toetuse suurust kui IRR =10%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige kõrgema kapitali tootlikkusega projektid:
1. Hüdroelektrijaamad
Kapitali tootlikkus 20-41%
Tasuvusaeg: 2-5 aastat (eluiga 30 aastat)
Ilma riikliku toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 7-16% ning tasuvusajaks 7-16 aastat
Enamus jaamadest on juba kapitali tagasi tootnud
Konkurentsiameti järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta
2. Koostootmine puit ja turvas

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kapitali tootlikkus 20-28%
Tasuvusaeg: 4-5 aastat (eluiga 25 aastat)
Toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 10-17% ja tasuvusajaks 7-11 aastat
Järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta
3. Tuulepargid
Kapitali tootlikkus 16-25%
Tasuvusaeg: 4-6 aastat (eluiga 20 aastat)
Toetuse suurus, et tasuvus oleks 10%: 23-45 senti/kWh. Sel juhul oleks tasuvusaeg 7-9 aastat

Artikkel jätkub pärast reklaami

Järeldus: toetuse määra võiks alandada
4. Narva Elektrijaamade puidu koostootejaam
Investeeringud on juba tasutud alates eelmise aasta juulist saadud toetuse kaudu
Praegune toetus 84 senti kWh annab Eesti Energiale umbes 70 miljonit kasumit
Tänase CO2 hinna juures tasuks puitu põletada 30 senti/kWh toetuse juures. Tasuvuspiir 20 senti/kWh
2013 kaob põlevkivi hinna regulatsioon ning algab uus CO2 kauplemise periood. Eeldada võib nii põlevkivi kui CO2 hinna tõusu ning puidu põletamine muutub ka toetuseta tasuvaks.
Järeldus: puidu põletamise toetus on vajalik, kuid praegune 84 senti/kWh eest on liiga kõrge subsiidium. Alates 2013 kasumlik ka toetuseta.
5. Koostootmine gaas

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kapitali tootlikkus: praeguse gaasi hinna juures on projektid isegi toetusega kahjumlikud. Samas sõltub tasuvus ülioluliselt gaasi hinnast: näiteks gaasi hinna langus tänaselt tasemelt üle 5000 kr tuh. m3 4000-le tõstab kapitali tootlikkuse tasemele 30%
Järeldus: projektid on ülimalt tundlikud gaasi hinna suhtes. Tänase gaasi hinna juures ei ole toetus piisav, samas selle 20% langus tagab juba kõrge kasumi.
Eleringi andmetel on toetuste maht kasvanud alates taastuvate energiaallikate toetuste skeemi juurutamisest ehk elektrituruseaduse vastuvõtmisest 2007. aasta kevadel 88 miljonilt kroonilt 962 miljoni kroonini (2010 prognoos).
Arvestatav osakaal tarbija elektrienergia hinnas 2007. aastal 2,18 senti/kWh; 2010. aastal 12,64 senti/kWh.
Toetuse määrad: taastuvad energiaallikad 84 s/kWh, koostootmine 50 s/kWh. Makstakse 12 aastat alates seadme käivitamisest.
CO2 kauplemise saab taastuvenergia projektide tootlikkusele ainult hästi mõjuda.
Näiteks asendades katlamaja puidul töötava koostootmise jaamaga, saab kvoodid realiseerida. 2013. aastal käivituv skeem tõstab samuti taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui 2013 peavad kõik tootjad ostma vajaliku CO2 koguse turult ja lõpeb riiklik kvootide jagamine, siis on toetus kahest allikast: taastuvate toetus, millele lisandub CO2 skeem.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.04.26, 11:59
Loovjuht Kertu Irves: Talsinki toob Eestisse uue elukvaliteedi standardi
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.

Hetkel kuum

Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Uudised
  • 06.04.26, 14:04
Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
EfTEN Real Estate Fundi juhatuse esimees Viljar Arakas vaatab tulevikku.
Uudised
  • 13.04.26, 06:00
Arakas näitas ära EfTENi selle aasta 3 eesmärki ja ühe 25-aasta pikkuse põhieesmärgi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Investeering ja väärtuspakkumine. Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik (all vasakul), Rotermanni kvartali ajalooline hoonestu ühes Soolalaoga (eemal) pääsevad tänu Golden Gate´i  värskenduskuurile kergemini - püüd harmoonia poole linnaruumis on plussiks.
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Eluasemeturul läheb põnevaks. Ühelt poolt langes maksuküür, teiselt poolt on väljakutseks pindade arvukus, krooni vajutab pähe kasvav sõjavari.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Siin arenduses püüavad arendajad rakendada 5-minuti linna põhimõtet. Arendus peaks valmima 2027. aasta lõpuks. Haakumine ümbritseva linnaruumiga tõotab tuua positiivseid tulemusi.
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Ehitustandril käib töö ja vile koos. Kahest 12-korruselisest tornist esimene peaks plaanide kohaselt valmima järgmise aasta I pooles.
Uudised
  • 08.04.26, 11:48
2 galeriid: Endover pani Volta SKAI-le nurgakivi. Kes kõik seal olid ja mis sinna küll tuleb?
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro koos ameti meeskonna ja asjatundlike kolleegidega teeb tõhusaid tulemusi.
Uudised
  • 13.04.26, 11:09
Koostöö arendajate ja pealinna vahel kannabki vilja: 31 planeeringuotsust kvartalis
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Müügis oleva krundi suurus on 16 966 m² ning kehtiv detailplaneering võimaldab kuni 4000 m² ehitusaluse pinnaga ärihoonet.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele