Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
If hüvitab klientidele augustitormi kahjusid 16 miljoni krooni eest
If Kindlustusele teatati 8. ja 15. augustil Eestit räsinud tormide tagajärjel kokku 360 tormikahjust. Nendest 90% moodustasid varakahjud, mis tavapärasega võrreldes kasvasid ligi seitse korda.
Ülejäänud olid sõidukitega toimunud kaskokahjud, kus murdnud puud või lahtised esemed kukkusid autodele. If Kindlustuse klientide augustitormidest tingitud kahjud ulatuvad 16 miljoni kroonini, teatas ettevõte.
80% kõikidest tormikahjudest olid eraisikute varakahjud ning enamuse neist põhjustas tormituul. Suure osa kahjujuhtumitest moodustasid purunenud või ära lennanud katused, samuti hoonetele või autodele langenud puud ja suured oksad.
Üle miljoni krooni suuruseid kahjusid registreeriti Ifis kokku neli, neist kolm olid põhjustatud tormituulest ja üks pikselöögist tekkinud tulekahjust, kus tules hävisid eramu ja kodune vara.
If Kindlustuse suurkahjude osakonna juht Urmas Saare sõnul on If tänaseks oma klientidele hüvitanud väiksemad tormikahjud summas 5 miljonit krooni. Suurte kahjude taastamistööd on alanud ja kuuluvad väljamaksmisele taastamistööde valmimisel.
„Augustitormid puudutasid korraga suurt osa riigist. Kui tormikahjude kogusuuruseks Eestis hinnati kokku ligi 30 miljonit krooni, siis poole sellest hüvitab oma klientidele If. Tormi õppetunniks võib pidada seda, et kulutus korralikule kindlustusele tasub end kindlasti ära, eriti siis, kui see puudutab kodu,“ lausus Saar.
Urmas Saare sõnul olid augustitormid nii mõnegi maja puhul ka ehituskvaliteedi proovikiviks. „Kui äsja ehitatud või renoveeritud katus tuule tõttu ära lendab, siis on enamasti põhjuseks kas katuse nõrk või vale konstruktsioon, katuse kate või ebakvaliteetne töö. Ehitajatelt tuleb nõuda korrektset tööd, garantiid ja vastutuskindlustust,“ lisas Saar.
Saare sõnul on soovitav üle vaadata oma kindlustuslepingud, kuna paljud tormis kannatada saanud hooned olid alakindlustatud. "See tähendab, et hoone kindlustussumma ei vasta selle kindlustusväärtusele. Alakindlustuse risk on sageli valitud teadlikult, et vähem maksta. Pärast kahju tekkimist ei jõuta aga ära kahetseda, et paarisaja krooni kokkuhoiu nimel saadakse näiteks kolmandiku võrra vähem hüvitist kui tegelikult vaja olnuks,“ sõnas Saar.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
3
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele