Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
If hüvitab klientidele augustitormi kahjusid 16 miljoni krooni eest
If Kindlustusele teatati 8. ja 15. augustil Eestit räsinud tormide tagajärjel kokku 360 tormikahjust. Nendest 90% moodustasid varakahjud, mis tavapärasega võrreldes kasvasid ligi seitse korda.
Ülejäänud olid sõidukitega toimunud kaskokahjud, kus murdnud puud või lahtised esemed kukkusid autodele. If Kindlustuse klientide augustitormidest tingitud kahjud ulatuvad 16 miljoni kroonini, teatas ettevõte.
80% kõikidest tormikahjudest olid eraisikute varakahjud ning enamuse neist põhjustas tormituul. Suure osa kahjujuhtumitest moodustasid purunenud või ära lennanud katused, samuti hoonetele või autodele langenud puud ja suured oksad.
Üle miljoni krooni suuruseid kahjusid registreeriti Ifis kokku neli, neist kolm olid põhjustatud tormituulest ja üks pikselöögist tekkinud tulekahjust, kus tules hävisid eramu ja kodune vara.
If Kindlustuse suurkahjude osakonna juht Urmas Saare sõnul on If tänaseks oma klientidele hüvitanud väiksemad tormikahjud summas 5 miljonit krooni. Suurte kahjude taastamistööd on alanud ja kuuluvad väljamaksmisele taastamistööde valmimisel.
„Augustitormid puudutasid korraga suurt osa riigist. Kui tormikahjude kogusuuruseks Eestis hinnati kokku ligi 30 miljonit krooni, siis poole sellest hüvitab oma klientidele If. Tormi õppetunniks võib pidada seda, et kulutus korralikule kindlustusele tasub end kindlasti ära, eriti siis, kui see puudutab kodu,“ lausus Saar.
Urmas Saare sõnul olid augustitormid nii mõnegi maja puhul ka ehituskvaliteedi proovikiviks. „Kui äsja ehitatud või renoveeritud katus tuule tõttu ära lendab, siis on enamasti põhjuseks kas katuse nõrk või vale konstruktsioon, katuse kate või ebakvaliteetne töö. Ehitajatelt tuleb nõuda korrektset tööd, garantiid ja vastutuskindlustust,“ lisas Saar.
Saare sõnul on soovitav üle vaadata oma kindlustuslepingud, kuna paljud tormis kannatada saanud hooned olid alakindlustatud. "See tähendab, et hoone kindlustussumma ei vasta selle kindlustusväärtusele. Alakindlustuse risk on sageli valitud teadlikult, et vähem maksta. Pärast kahju tekkimist ei jõuta aga ära kahetseda, et paarisaja krooni kokkuhoiu nimel saadakse näiteks kolmandiku võrra vähem hüvitist kui tegelikult vaja olnuks,“ sõnas Saar.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
Viimased uudised
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Peamiste kodulaenuvõtjate arv vanuses 24-45 väheneb. Vaata, millal ja kui palju!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele