16. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui buumi aegu kasutas KredExi käendust vaid 3% eluasemeostjaist, siis praegu julgestab end sellise käendusega iga kümnes pere, rääkis KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler.

Äripäev uuris täna, millest räägivad Tallinna kahepäevasele kohtumisele kogunenud Euroopa eluasemevaldkonna garantiifondide juhid. Küsimustele vastab Mirja Adler.

Millist rolli mängivad eluaseme garantiifondid majanduskriisis?

Majanduskriisi ajal ilmneb garantiifondide tegevuse tähtsus – kui tavapärase majanduse tingimustes kerkib aeg-ajalt taas üles küsimus, kas garantiifonde on ikka vaja, siis majanduskriiside ajal saab turuosalistele selgeks, et oleme tõesti vajalikud.  Näiteks kui KredExi poolt tagatud eluasemelaenude osakaal langes buumi ajal alla 3% kõikidest väljaantavatest eluasemelaenudest, siis 2010. aastal on see tõusnud 10%-le ehk iga kümnes eluasemelaenuvõtja kasutab laenutagatiseks KredExi käendust. Samas sõltub see kindlasti ka pakutava tagatise tingimustest . Näiteks prantslased tõdesid, et nende garantii ei vastanud kriisi ajal ootustele ja praegu mõeldakse, kuidas ja mida garantiitingimustes muuta.

Milliseid tagasilööke on pidanud garantiifondid majanduskriisi ajal üle elama?

Kõigil eluasemelaenude tagamisega tegelevatel garantiifondidel on kriisi tagajärjel tõusnud väljamaksete osakaal, kuid enamus on selleks varasematel aastatel piisavalt reserve moodustanud ning see ei tohiks kaasa tuua sihtkapitali vähenemist või lisavahendite küsimist riigilt. Siiski on üks erand: Leedus on garantiifondi asemel eluasemelaenude kindlustusselts, mis tagas 100% laenusummast ning pankadega ei lepitud kokku, et pank peab kõigepealt tagatisvara realiseerima ning saab alles seejärel väljamakset küsida. Seetõttu on Leedu garantiifond praegu olukorras, kus väljamaksetaotlusi on 43 mln euro ulatuses, kuid kapitali vaid 25 mln eurot. Kinnisvara on küll piisavalt, aga praegu ei osta seda keegi. Likviidsusprobleemide tõttu on nende vastu esitatud isegi pankrotiavaldus. Praeguseks on neil pankadega kokku lepitud, et väljamaksekohustus täidetakse kolme aasta jooksul.

Mida tähendab kriisist väljatulek garantiifondi jaoks? Milliseid samme on selleks Eestis ja mujal maailmas astutud?

Tegelikkuses peab garantiifond kogu aeg riskihindamisega tegelema ning reserve moodustama. Käenduste ja garantiide tingimused peavad olema mõistlikud nii pankade kui klientide jaoks – aitamaks abivajajatel laenu saada ning tagamaks, et kriisiolukorras ei oleks riskikandjaks ainult garantiifond, vaid risk oleks pangaga jagatud. Siis on mõlemal poolel ka huvi mõistliku laenamise vastu. Kriisiaegade üleelamise eelduseks on reservid ja nende kogumine headel aegadel, mil väljamaksed võivad mitu aastat olla märkimisväärselt kõrgemad kui sissetulekud. Mõlemaid on jälginud ka KredEx ning siiani oleme õigustanud oma partnerite usaldust. Rootsis näiteks andis riik kriisi ajal garantii pankadele ja see päästis tõenäoliselt paar panka.

Milliseid värskeid mõtteid, mida ka Eestis rakendada saaks, kohtumiselt kõlama jäi?

Nt Hollandis mõeldakse praegu, kas on võimalik tagada nö „hapuks läinud laene“ ja võimaldada inimestel, kes on töö kaotanud ning seetõttu ei suuda laenumakseid maksta, jätkata oma kodus elamist. Samuti arendavad nad ideed tagamaks eramajaomanike energiasäästuinvesteeringuid.

Soomes on olemas kuni 3000 euro ulatuses tulumaksuvabastus ühepereelamu energiasäästlikumaks rekonstrueerimiseks.

Autor: Haldusuudised.ee