Tehnoloogiaajakirja [digi] toimetaja Sven Vahar sai tänu oma nutitelefoni automaatsetele andmesideseanssidele EMT-lt 17 000kroonise mobiiliarve.
Ajakirja peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul tõmbas Vahar töö käigus testitud telefoni rakendusi, näiteks BBC Newsi ja tehnoloogiauudiste lehe Engadget jälgija. "Sven unustas käsitsi öelda igale rakendusele eraldi, et need sünkroniseeriks end üle wifi. Need hakkasid seda tegema vaikimisi kogu aeg ja üle 3G, kaasa arvatud öösiti," rääkis ta täna Kuku raadio saates Digitund.
Vahari töö on testida telefone, anda neile hindeid, seega tegeleb ta nendega iga päev ega ole tavakasutaja, lisas Roonemaa. Hiigelarve saamise ajal oli tal kasutusel 7000 krooni maksev nutitelefon HTC Desire.
"Ilmselt oli tegemist suurepärase telefoniga, mis ajas pea piisavalt hästi sassi, et polnud aega mõelda, millise internetipaketi võiks võtta," kommenteeris raadios EMT andmeside- ja sisuteenuste ärijuht Ando Meentalo.
Välismaal andmeside kasutamisel ehk rändlusteenuse puhul on olukord teine, sest siinne operaator on välispartnerile arve garant ja peab igal juhul selle kinni maksma.
Küll saadab EMT kliendile SMSi, kui välismaal kasutatud andmeside tõttu hakkab tema eelnevalt määratud limiit täis saama ning palub lühisõnumi teel kinnitust, et andmesidet edasi kasutada. See toimib kõigi nende rändlusteenuse partnerite juures üle maailma. Tele 2 teatab kliendile SMSiga limiidi ületamisest vaid siis, kui andmesideteenust on kasutatud Euroopa piires.
Elisa teatel jälgivad alates mai lõpust reaalajas kogu maailmas tehtavat andmesidet. Kui klient on kasutanud 40 euro jagu andmesidet, saadetakse talle SMS, et ta hakkab lähenema 50 euro piirangule. 50 euro täitudes peatatakse sessioon ning küsitakse SMSi teel, kas ta soovib veel 50 euro jagu andmesidet aktiveerida.
Erinevalt EMTst on Elisa ja Tele 2 võrgus võimalik mobiilse interneti kasutamine lasta ka täiesti välja lülitada.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele