Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harles Liiv sai Danskega kaubale
Danske Bank andis Harju maakohtule kinnisvaraärimehe Harles Liivi vastu sisse pankrotiavalduse, kuid täna rääkis Bulgaaria ja Aserbaidžaani ebaõnnestunud kinnisvaraarendusega tuntuks saanud Liiv Äripäevale, et on saanud pangaga laenu tagasimaksmise osas kokkuleppele.
„Saime pangaga kokkuleppele. Küsige panga käest,“ ütles Liiv.
Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul ei osalenud Harles Liiv täna pankrotimenetluses ja võlanõudja ehk Danske Banki esindaja palvel lükati istung edasi. „Pooltel oli vaja omavahel vaja lepinguid sõlmida,“ lausus Ots.
Liiv kinnitas, et sõlmis pangaga kokkuleppe ja maksab kohtuvälise kokkuleppe alusel raha tagasi. Kuigi Liivi sõnul tegi pank temaga koostööl pätti, rõhutas kinnisvaraarendaja juba oktoobris, et kui pankrotiavaldus sisse antakse, ei tähenda see kohe pankrotti. „Lepime nagunii kokku ja makstakse ära,“ lausus Liiv veidi enam kui kuu tagasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Danske nõue oli Liivi sõnul seotud kuue hektari suuruse Viimsi Männituka kinnisvaraarenduse elamuprojektiga, mille arendamiseks võeti pangast 18 miljonit laenu.
Danske keeldus täna teemat kommenteerimast, sest tegu on pangasaladusega.
Liiv on tuntuks saanud peamiselt Bulgaaria ja Aserbaidžaani ebaõnnestunud kinnisvaraarendusega. Aserbaidžaani projektiga seotud äriliidrid kahtlustavad, et Harles Liiv koos oma äripartneri Tõnis Haaveliga kantisid osa nende raha oma Bulgaaria projektidesse.
Liivi võimalikku investeerimiskelmust uurib prokuratuur juba kauem kui pool aastat.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.