Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiire palgakasv lükkab vanemaealised vaeste sekka
Kui palgad kiiresti kasvavad ja pension neile järele ei jõua, liigitab statistika vanemaealisi kergemini vaeste sekka, rääkis täna sotsiaaltrende tutvustanud statistikaameti analüütik Mari Tasuja.
Peamiseks vananemisega kaasnevaks probleemiks on tema sõnul piisava toimetuleku tagamine ja vanemaealised on üheks haavatavamaks ühiskonnarühmaks, kuna suur osa nende sissetulekust sõltub sotsiaalsüsteemist.
Vaeseks peetakse inimest, kelle sissetulek on alla 60% riigi keskmisest sissetulekust. Allpool vaesuse piiri elas viimati iga viies Eesti elanik. 64-aastastest ja vanematest elas alla vaesuse piiri tervelt üks kolmandik. Euroopa Liidus on vanade seas vaeseid keskmiselt 19%.
Ungaris, Luksemburgis ja Tšehhis on vanad inimesed samas paremas olukorras, kui täistööjõus elanikkond, vanade seas on vaeseid vaid 10%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Eesti vanemaealiste sissetulek on üsna vaesuse piiri lähedal. Kui palgad kasvavad kiiresti, jäävad vanemaealised suhteliselt vaesemaks," märkis Tasuja.
Üksielamine on väga suureks vaesusriskiks. Leibkonna elu on seda parem, mida rohkem on seal raha teenijaid ja mida vähem ülalpeetavaid.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.