Keskkonnaministeerium selgitustega hädas
Pressiesindaja Ivanov ei osanud vastata küsimusele, kes olid need ettevõtjad, kes taipasid juba enne määrusele alla kirjutamist soetada suurema väävlisisaldusega kütusepartiisid olukorras, kui Eestis kehtis veel rangem väävlisisalduse piirnorm. Samuti ei vastanud Ivanov küsimusele, kuidas keskkonnaministeerium üldse teadis, et keegi ettevõtetest on soetanud suurema väävlisisaldusega vedelkütuse varusid.“Keskkonnaministeeriumi väide on lollus, sest mitte kellelgi ei ole ju näiteks aastavarusid,” muigas MTÜ Eesti Õliühing tegevdirektor Toomas Saks.Saaremaa Laevakompanii tegevjuhi Tõnis Rihvki kinnitusel ei võida nad suurema väävlisisaldusega kütuse määrusest midagi. “Me oleme kõik oma tarned senise 10 mg piirnormiga arvestanud. Pealegi ostame vedelkütust jooksvalt erinevatelt müüjatelt ja meil mingeid varusid ette ostetud ei ole,” ütles Rihvk.Hiljuti sai aga teatavaks, et tänavu tarnib Eesti Raudtee tütarfirmale EVR Infra vedelkütuseid AS Olerex. Varasematel aastatel oli üks põhitarnijaid Saurix Petroleum. Kütuse hankimiseks Eesti Raudtee riigihanget ei korraldanud. “EVR Cargo ei kuulu oma hangetega riigihangete alla,” põhjendas Eesti Raudtee pressiesindaja.Olerex ei soovinud öelda, kellelt tema ostab Eesti Raudteele tarnitava kütuse. Äripäeva saadetud küsimusele, kas Olerex ostab erimärgistatud kütteõli Saurix Petroleumilt, jättis Olerexi turundusjuht Antti Moppel sisuliselt vastamata.
Arusaamatu otsusToomas Saks ütles, et tema ei saa aru, miks keskkonnaministri uus määrus eelistab ühte transpordiliiki teistele. “Miks raudtee võib näiteks tossutada 1000 mg/kg väävlisisaldusega kütusega ja bussid ei või seda teha,” imestas Saks. “Kui riik tahab teatud majandusharu või tegevust doteerida, siis tuleks seda teha maksude kaudu. Aga praegu, tundub mulle, on keskkonnaministeerium läinud vastuollu iseendaga – ministeeriumi eesmärk peaks ikka olema keskkonna hoidmine.”
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul oleks temale pigem meeldinud, et väävlisisalduse rangem nõue oleks jõustunud juba sellel aastal. “See 2012. aasta tärmin oli majandusministeeriumi nõue,” väitis Tamkivi.Majandusministeeriumi pressiesindaja kinnitusel kooskõlastasid nad osa määruse eelnõu punkte. Nende oluliste muudatuste eest, mis hiljem juurde tulid, vastutab keskkonnaminister, märkis ta.Just keskkonnaminister lisas määruse viimasesse varianti punktid, mis lubavad suurema väävlisisaldusega kütust kasutada raudteeveeremites ning sisevee- ja väikelaevades.
Kuidas minister meelt muutis?
Keskkonnaministri 19.05.2005 määrusega “Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded” sätestati vedelkütuste väävlisisalduse piirmäärad. Alates 1.01.2009 kehtestati diislikütuste väävlisisalduse piirmääraks senise 50 mg/kg (0,005% massist) asemel 10 mg/kg (0,001% massist). Kerge kütteõli ehk nn ahjukütuse maksimaalne lubatud väävlisisaldus on alates 1.01.2008 kuni 1000 mg/kg (0,1% massist).13.12.2010 kirjutas keskkonnaminister alla biokütuste säästlikkuse kriteeriume käsitlevale määrusele, mis muu hulgas lubas alates 1.01.2011 kasutada väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg. Määrus hakkas kehtima 16.12.2010 ja seega jätkus sisuliselt olukord, mis kehtis juba alates 1.01.2009.22.12.2010 kirjutas aga keskkonnaminister alla uuele määrusele, millega muutis kardinaalselt oma kaks nädalat varasema määrust. Uus määrus lubab 1.01.2011 kuni 1.01.2012 kasutada väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 20 mg/kg. Alates 1.01.2011 on lubatud raudteeveeremites ning põllu- ja metsamajandustraktorites kasutada kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg tingimusel, et sellise kütuse kasutaja tagab heitekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise. Määrusesse lisati punkt, et sisevee- ja väikelaevad tohivad kasutada kuni 1.01.2012 kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ei ületa 20 mg/kg.Alates 1.01.2012 tohib Euroopa Liidus kasutada vaid vedelkütust väävlisisaldusega 10 mg/kg.
Seotud lood
Muusikat ja rõõmsat energiat täis Tallinna Muusikakeskkooli endine kodu on alustamas uut peatükki. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Nõmmel müüki Vabaduse puiestee ja J. V. Jannseni tänava vahel paikneva enam kui 3,3 hektari suuruse kinnistute kompleksi, mis annab uuele omanikule võimaluse kujundada terviklikult üks Nõmme suuremaid arendusalasid.