Kinnisvaraturu salapärane suurtegija: kasvame kiiresti ja üks variant on börsi põhinimekiri

Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga, kahanes Eestis kinnisvaratehingute arv 22%, detsembrite võrdluses oli langus 25%; neljandate kvartalite võrdluses oli suurim kukkumine Ida-Virumaal ja Pärnus - tervelt pea kolmandiku, ilmneb Notarite Koja statistikast.

Et kinnisvaraturg tõmbab kokku ja aastatagusest sagimisest on alles vaid mälestus, on laialt teada - liiati tundub allakäik alanud aastal süvenevat. Aga mida saaks teha olukorra parandamiseks? Kolm valdkonna eksperti vastavad kolmele küsimusele.

Lume sulamine viib müüja ja ostja vahelise unise põrnitsemise ning toob tahes-tahtmata aktiivsuse – liiatigi pikas plaanis kinnisvara kallineb pidevalt niikuinii. Vaata, milliseid näpunäiteid LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing jagab alanud aastaks eluasemeturul ja kui palju tuleb tegelikult hinda langetada.

„Praegu pole õige aeg minna kalastama – panna üles tegelikust väärtusest kallim kuulutus ja vaadata, mis saab," hoiatas Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Jaanus Laugus kinnisvaramüüjat.

Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.