Kinnisvaraturu salapärane suurtegija: kasvame kiiresti ja üks variant on börsi põhinimekiri

Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga, kahanes Eestis kinnisvaratehingute arv 22%, detsembrite võrdluses oli langus 25%; neljandate kvartalite võrdluses oli suurim kukkumine Ida-Virumaal ja Pärnus - tervelt pea kolmandiku, ilmneb Notarite Koja statistikast.

Et kinnisvaraturg tõmbab kokku ja aastatagusest sagimisest on alles vaid mälestus, on laialt teada - liiati tundub allakäik alanud aastal süvenevat. Aga mida saaks teha olukorra parandamiseks? Kolm valdkonna eksperti vastavad kolmele küsimusele.

Lume sulamine viib müüja ja ostja vahelise unise põrnitsemise ning toob tahes-tahtmata aktiivsuse – liiatigi pikas plaanis kinnisvara kallineb pidevalt niikuinii. Vaata, milliseid näpunäiteid LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing jagab alanud aastaks eluasemeturul ja kui palju tuleb tegelikult hinda langetada.

„Praegu pole õige aeg minna kalastama – panna üles tegelikust väärtusest kallim kuulutus ja vaadata, mis saab," hoiatas Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Jaanus Laugus kinnisvaramüüjat.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.