Täna tutvustati sotsiaalministeeriumis uuringut „Sooline palgalõhe Eestis“, mille eesmärk oli uurida, kui suur on Eestis olnud sooline palgalõhe aastatel 2000-2008 ja millest see erinevus on tingitud.
Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus 2000.-2008. aastal 28,7%.
Poliitikauuringute keskuse PRAXISe esindaja Marre Karu sõnul ei ole palgalõhe väljendamiseks olemas ühte meedet ning ta soovitas kasutusele võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. „Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline,“ lausus Karu.
Karu nimetas kolm valdkonda, millele võiks meetmetest enam tähelepanu pöörata: avaliku sektori roll,  töö-ja pereelu ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine. „Avaliku sektori tööandja peaks olema eeskujulik teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele,“ märkis Karu.
Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.11.26, 11:14
Kas täna projekteeritav kliimasüsteem vastab kolme aasta pärast ettenähtud nõuetele?
Euroopa Liidu F-gaaside regulatsioon muudab oluliselt kliimaseadmete turgu, sest aasta-aastalt piiratakse suurema kliimamõjuga külmaainete kasutamist. See tähendab, et tootjad ja projekteerijad peavad mõtlema juba täna, kuidas valitud süsteemi tulevikus arendada, kasutada ja hooldada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele