26. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vitsur sõnul on väited, et madalad palgad ja abirahad teevad tänase Eesti investoritele atraktiivseks ja aitavad seeläbi vähendada tööpuudust ning et palgad ei saa kasvada kiiremini kui töö produktiivsus loomulikult õiged. Loomulikult on sama õige ka see väide, et kriisi haripunktis aset leidnud kümnest protsendist väiksem deflatsioon ei taastanud kulude järgi arvestatult meie majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet sellisel tasemel, mis meil oli enne krediidimulli teket. Kuid paraku ei ole see tema sõnul kogu tõde, sest nendes konstateeringutes pole öeldud sõnagi selle kohta, mis meist edasi saab.

"Tegelikult oleme keerulises, võib isegi öelda, vastuolulises olukorras. Keegi ei vaidle ju sellele vastu, et peame end kriisist välja eksportima, mistõttu on Eestisse vaja uusi eksportivaid ettevõtteid või olemasolevate laiendamist, samuti teame me väga hästi, et kui üksikud erandid kõrvale jätta, on enamus siia tulnud tootmistest väga kulutundlikud ning et kooste- või lihtsa allhanke tehastes on peamiseks kuluks just palgakulu, mistõttu seal palkade kasvuks erilist ruumi ei ole," märkis Vitsur.

Autor: Haldusuudised.ee