Kuna enamik Eestisse tulnud tootmistest on kulutundlikud ning peamine kuluallikas on palk, siis pole seal palkade kasvuks erilist ruumi, ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur Delfi Majandusele.
Vitsur sõnul on väited, et madalad palgad ja abirahad teevad tänase Eesti investoritele atraktiivseks ja aitavad seeläbi vähendada tööpuudust ning et palgad ei saa kasvada kiiremini kui töö produktiivsus loomulikult õiged. Loomulikult on sama õige ka see väide, et kriisi haripunktis aset leidnud kümnest protsendist väiksem deflatsioon ei taastanud kulude järgi arvestatult meie majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet sellisel tasemel, mis meil oli enne krediidimulli teket. Kuid paraku ei ole see tema sõnul kogu tõde, sest nendes konstateeringutes pole öeldud sõnagi selle kohta, mis meist edasi saab.
"Tegelikult oleme keerulises, võib isegi öelda, vastuolulises olukorras. Keegi ei vaidle ju sellele vastu, et peame end kriisist välja eksportima, mistõttu on Eestisse vaja uusi eksportivaid ettevõtteid või olemasolevate laiendamist, samuti teame me väga hästi, et kui üksikud erandid kõrvale jätta, on enamus siia tulnud tootmistest väga kulutundlikud ning et kooste- või lihtsa allhanke tehastes on peamiseks kuluks just palgakulu, mistõttu seal palkade kasvuks erilist ruumi ei ole," märkis Vitsur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?