Euroopa suured energiatootjad on meelt muutnud ja leiavad, et iga liikmesriigi erinevate omavahel konkureerivate seaduste rägastikus on siiski parem, kui Euroopa ühtse energiaturu edendamist ajaks Euroopa Komisjon, kirjutab Financial Times.
Ettevõtjad kaebavad, et liikmesriigid on energiaturu liberaliseerimisel toppama jäänud ning et omavahel konkureerivad seadused teevad investeerimisotsuste tegemise raskeks.
Tunda annab see näiteks taastuvenergeetika vallas, kus liikmesriikide valitsused on üksteise võidu käivitanud erinevad tugiprogrammid, moonutades otsuseid tuuleparkide ja muude installatsioonide rajamiseks.
„See on suur probleem. See maksab palju raha ja tarbijad maksavad,“ ütles Rootsi energiafirma Vattenfall endine juht Lars Josefsson, kes on Euroopa elektritootjate assotsiatsiooni Eurelectric president.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Oleme Euroopa energiaturu pärast väga mures. Olukord on mitterahuldav ja jätkusuutmatu,“ ütles Josefsson.
Omavahel konfliktis seadused on loonud olukorras, kus ELi ühtne energiaturg on vaid tühi kest ja heitmekvootidega kauplemise süsteem läbi kukkumas.
„Me peame toetama hr Oettingeri (Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger – toim.), et ta häält teeks,“ ütles Itaalia Eneli tegevjuht Fulvio Conti. „Kõigi kohta ei pea kehtima samad seadused, kuid laiem pilt peaks olema sünkroniseeritud.“
4. veebruaril toimub Brüsselis ELi valitsusjuhtide Ülemkogu, mis on esmakordselt pühendatud peamiselt energiateemadele.
Oettinger on korduvalt öelnud, et ühtne energiaturg, kus liikmesriikide vahel on olemas piisavad ühendused, on parim lahendus Euroopa energiajulgeoleku kindlustamiseks. Tõenäoliselt kasutab ta tuleval reedel toimuvat tippkohtumist selleks, et ärgitada liikmesriike rahvuslikke barjääre maha lõhkuma ja energiapoliitikat euroopalikumaks tegema.
„Enam ei ole rahvuslikke tšempione, nüüd on tšempionid Euroopa tasandil,“ ütles Conti FT-le.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.