13. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuna euro tõttu on hinnale raske hinnangut anda tehakse selle aasta alguses vähem tehinguid. Väikene number eurodes teeb kroonides päris suure vahe, inimesed natuke kobavad. Euroga harjumine võtab aega. Ma usun, et aprilliks-maiks saadakse eurosegadusest üle," selgitas Vahter turu olukorda.

"Ma arvan, et aasta kokkuvõttes ei tulegi nii suurt tehingute arvu kasvu kui tuli 2009 versus 2010. Küll aga usun, et tehingute koguväärtuse kasv kasvab rohkem. Mitte sellepärast, et kinnisvara hinnad tõuseksid nii palju, aga ma arvan, et tehakse kallimaid tehinguid," lisas ta.

Vahteri arvates tehingute arv ei kasva rohkem, kuna pangad ei saa laenamisega enam palju liberaalsemaks minna. "Ma ei usu, et pangad enam omafinantseeringu osa alla lasevad, kuna neil on oma õppetund käes. See asi, mis vahepeal juhtus läks üle võlli ehk inimene läks pangast sisse ja sai sisuliselt 10 000 krooniga korteri omanikuks. Kaks korda nii lühikese aja jooksul samasse ämbrisse astuda tundub imelik." 

"Arvan, et tänavu tehakse kommertskinnisvaras tehinguid rohkem kui mullu. Põhimõtteliselt on kommertskinnisvaras olnud ainult üürimise tehingud. Ostusid nii palju ei tehta," lausus Vahter.

Ta rääkis, et kui kunagi saadeti pakkumisi välismaale - Soome, Rootsi, siis öeldi, et ärge palun saatke. "Täna on vastupidi - öeldakse, et saatke pakkumisi. Headel kinnisvaraobjektidel - korralik hoone, tugev rentnik, näiteks tootmis-, tööstushooned, nende jaoks on ostjaid Skandinaaviast. Nad ei taha seda tootmishoonet omada, vaid rahavoogu omada ja kindlat üürniku, kes neile kindlat raha toob," märkis Vahter. 

Autor: Haldusuudised.ee