Eile tööpäeva lõpus mõistis Tartu maakohus Lõuna prefektuuri endise organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Indrek Ploompuu (42) süüdi altkäemaksu võtmises.
Süüdistuse kohaselt võttis Ploompuu 2009. aasta juunist tänavu jaanuarini ühelt isikult jätkuvalt altkäemaksu kokku rohkem kui 40 000 Eesti krooni ehk 2605 euro väärtuses. Vastutasuks lubas Ploompuu teavitada altkäemaksu andjat tema kohta politseile tehtud või edaspidi tehtavatest avaldustest. Samuti lubas Ploompuu jätta ennetamata, tõkestamata ja menetlemata altkäemaksu andja äritegevusega seotud süüteod.
Samas võttis Indrek Ploompuu politseiametnikuna tarvidusele meetmeid teiste isikute poolt ettevalmistatavate ja toimepandavate samalaadsete süütegude  tõkestamiseks.
Sellise tegevusega pani Indrek Ploompuu toime karistusseadustiku § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul õnnestus riigiprokuratuuril ja Kaitsepolitseiametil tõestada ära altkäemaksu jätkuv võtmine pikema perioodi jooksul. „Antud kriminaalasi on kahtlustatava kinnipidamisest jõudnud vaid vähem kui kahe kuuga kohtuotsuseni, mis näitab kahtlemata uurijate head tööd  tõendite kogumisel kinnipidamisele eelnenud menetluse ajal,“ selgitas Evestus.
Indrek Ploompuule mõistis kohus karistusseadustiku § 294 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse.
Sellest kuulub kohe ärakandmisele 2 kuud ja 15 päeva vangistust ja ülejäänud 2 aasta ja 15 päevane vangistus jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ning määrata, et seda osa mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane temale määratud 2 aasta ja 15 päeva pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-5 alusel pandud kontrollnõudeid
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele