Eesti jaoks ei kujuta Fukushima tuumaavarii endiselt ohtu, kuid tuumaavarii raskusastme määramine nõuab veel palju aega, teatas keskkonnaamet.
Tuumaõnnetuse klassifitseerimise aluseks on rahvusvahelisel tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES, kus võetakse toimunust alati kõige suurema raskusastmega sündmus. Seega saadaksegi korrektne tulemus alles tagantjärele tarkusena.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Enn Realo ütles, et INES-i puhul lähtub skaala-astmik sellest, et iga järgnev tase vastab eelmisest kümme korda raskemate tagajärgedega sündmusele.
”Siin on mõningane sarnasus maavärinate tugevust iseloomustava Richteri magnituudide skaalaga. Suur erinevus seisneb aga selles, et kui maavärina tugevust skaalal saab kiiresti määrata numbrilise mõõtmise alusel, siis tuumaavarii raskustaseme määramine vajab paljusid aeganõudvaid mõõtmisi, hindamisi ja lahtimõtestamist,” ütles Realo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.