TV3 müügijuht Kert Kangert ei ole ise ettevõtlusesse läinud sellepärast, et kuskil millegi alustamine vajab eelnevalt kogemust. Inimesed on selles suhtes lihtsalt mugavad ja kõik on oma tahtmises kinni, lisas ta.
"Ettevõtluse kogemust saab paremini läbi rahvusvahelise ettevõtte. Kui sul on see kogemus olemas, siis sa saad hiljem seda suunata eraettevõtlusesse," kommenteeris Kangert.
Kangerti arvates võib ettevõtlusesse suundumine suureneda, sest töötuse suur määr sunnib inimesi midagi ette võtma. "Kui siiamaani on olnud väga mugav situatsioon, sest tööandjad ajasid tikutulega taga töötajaid, siis nüüd on situatsioon teine. Trend ettevõtluse suunas kindlasti kasvab, kasvõi noorte hulgas," lausus Kangert.
"Arvestades võimalusi, näiteks kui lihtne on tegelikult ükskõik kus maailma otsas inimesega kontakte luua läbi interneti, siis on kõik ikkagi inimeste tahtmises kinni. Kui ma vaatan oma sõprusringkonda, siis kes tahab, sellel ei ole probleemi ja on ka oma ettevõtte loonud."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kangert märkis, kui inimesel on endal piisavalt ettevõtlikust ja ta kirjutab projekti kokku, siis toetab teda ka riik. „Liberaalse majanduse poliitikud soosivad ettevõtjaid,“ sõnas Kangert.
Eurostati uuringute järgi on eestlaste huvi ettevõtlusega alustamise vastu viimastel aastatel oluliselt kahanenud Kui 2007. aastal oli Eestis oma äriga raha teenivaid inimesi või peatselt ettevõtlusega alustada plaanijaid 22%, mida oli rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis, siis 2009. aastaks oli see arv 13%. Äripäeva päevaküsimus on, miks Te pole oma firmat loonud?
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?