24. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaidlus on seotud 162 kilomeetri pikkuse Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliini rajamisega, mille ehitustöödega alustati veebruaris Tartu külje all Viljandi maantee ääres. Tegemist on suurprojektiga, mille kogumaksumuseks on koos eeltööde ja ehitusega arvestatud 47,2 miljonit eurot. Elektriliin kulgeb üle paljude maaomanike kinnistute, sh üle advokaadibüroo kliendi kinnisasja.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid selgituste kohaselt lahendas ringkonnakohus määrusega esialgse õiguskaitse taotluse, mille esimese astme kohus jättis avalikele huvidele viidates rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Sisuline arutelu vaidlusaluse korralduse võimaliku tühistamise osas jätkub Tartu halduskohtus.

Vaidlusaluse korraldusega seati eraisiku kinnistule omaniku nõusolekuta tähtajatu sundvaldus Eleringi kasuks. Korralduse kehtimajäämisel tekkinuks Eleringil võimalus ehitada kaebaja kinnistut läbiv uus õhuliin. Ringkonnakohus peatas korralduse täitmise, kuna sellises mahus projekti elluviimine võib tekitada olukorra, kus eraisikust kaebajale soodsa kohtuotsuse tegemisel oleks selle täitmine võimatu või raskendatud, kuivõrd juba ehitatud õhuliini lammutamine ei oleks otstarbekas tehtud kulutuste maksumuse tõttu. Samuti ei näinud ringkonnakohus tungivat avalikku huvi uue elektriliini ehitamiseks.

Ringkonnakohus leidis oma määruses ka seda, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, arvestades korralduse vähest motiveeritust, teatas advokaadibüroo.

"Vallavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi heale haldusele, samuti ei ole võimaldatud teostada ärakuulamisõigust, mistõttu on rikutud haldusmenetluse seadust. Haldusakt on motiveerimata, oluliste kaalutlusvigadega ning ei ole proportsionaalne. Lisaks eeltoodule on vaidluse all ka kogu sundvalduse seadmise regulatsiooni põhiseaduspärasus, arvestades nii varasemat riigikohtu praktikat kui ka õiguskantsleri hiljutisi seisukohtasid," märkis eraisikust kaebaja esindaja, vandeadvokaat Risto Rüütel.

Autor: Haldusuudised.ee