Töötute arv väheneb

Märtsi jooksul oli töötuna arvel kokku 72 031 inimest ja kuu lõpus oli registreeritud töötute arv 65 831. Võrreldes eelmise aasta märtsiga, mil registreeritud töötus oli läbi aegade kõrgeimal tasemel, on töötute arv langenud 31% võrra. Registreeritud töötute arv moodustas märtsi lõpus 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 10,2%. Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal (16,1%) ja madalaim Jõgevamaal (7,1%).

Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli märtsi lõpus 84%. Kõige suurema osa (22%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jätkuvalt oskus- ja käsitöölised, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Järgnesid lihttöölised (20%) ning teenindus- ja müügitöötajad (18%).

Märtsi jooksul lisandus kokku 3 379 uut tööpakkumist, mida on rohkem kui jaanuaris ja veebruaris. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5 724. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (21%). Järgnesid oskus- ja käsitöölistele (17%), keskastme spetsialistidele ja tehnikutele (16%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (16%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osaleti märtsis 2 531 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 003 korral. Tööpraktikal osales 457, tööharjutusel 419 ja tööklubis 608 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 2 017 juhul. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 47 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 85 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus märtsis tööle 388 inimest. Kokku oli märtsis palgatoetusega töötamas 4 293 inimest.

Töötukassa maksis märtsis töötuskindlustushüvitist 14 287 inimesele ehk 20% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 290 eurot ning hüvitise maksmiseks kulus kokku 3,5 miljonit eurot. Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai märtsis 11 526 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Esmakordselt oli märtsis töötukassal võimalik määrata töötuskindlustushüvitist 360 päevaks, kuivõrd 2002. aastast alates kehtiv Eesti töötuskindlustussüsteem on saanud 2011. aasta märtsis piisavalt vanaks. 360 kalendripäeva vältel on õigus saada hüvitist inimestel, kelle kindlustusstaaž on 111 kuud või enam. Seni oli maksimaalne hüvitise kestus 270 päeva, mis eeldab kindlustusstaaži olemasolu vähemalt 56 kuu ulatuses. Pikem võimalik hüvitis tähendab suuremat sotsiaalset kaitset ja on oluline, kui on risk, et tööotsimisperiood osutub pikemaks.  360-päevane hüvitis määrati märtsis kokku 23 inimesele.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa märtsis 382 inimesele. Keskmine märtsis määratud hüvitis oli 1 163 eurot ja hüvitise kulu oli 374 tuhat eurot.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa märtsis 357 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 872 eurot ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal märtsis 535 tuhat eurot.