14. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti on avatud majandusega riik ja seetõttu sõltub olulisel määral maailmamajandusest. Majandus pöördub tõusule, kuid kinnisvara hinnad langevad veel paar aastat,“ rääkis Palm kinnisvarakonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Eesti jaoks on Palmi sõnul kõige positiivsem see, et meie põhilistel kaubanduspartneritel läheb hästi. „Samas on kütuse hinnatõus maailmale hetkel suurim oht. Inflatsioon kandub paratamatult nafta- ja energiahindadest üle tarbijahindadesse,“ rääkis ta.

Palmi sõnul on negatiivne asjaolu, et inflatsioonilõhe Eesti ja euroala keskmise vahel on kasvanud suuremaks kui 3%. Kui vaadata toiduaine hindasid, siis Euroopas on see kasv 2%, kuid meil juba 11%. „Seni pole inflatsioon Eesti tarbijaid otseselt mõjutanud. Kuid loomulikult kui on kõrgemad tarbijahinnad, siis see mõjutab pikemas perspektiivis ka tarbija kindlustunnet,“ sõnas Palm.

Üldiselt on Palmi kinnitusel sissetulekud kasvamas ja tarbija kindlustunne taastunud, kuid jõulist eratarbimise kasvu meil pole. Eratarbimine on siiski aastas 2004, seega ruumi on veel palju, sõnas ta.

Tööturg on paranemas, kuid tööpuudus endiselt kõrge ja siingi pole kiiret taastumist näha. „Palgad on kasvamas, kuid kasv on samuti aeglane. Positiivsetest reaalpalkadest räägime ehk eelmisel aastal.“

Eesti majanduse üks riskidest on Palmi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus. Ta nentis, et suure majanduslangusega on loogiline, et tõmmatakse investeeringuid koomale ning meil tehti seda palju. „Täna on umbes 18 protsenti SKP-st vähe ja võiks olla rohkem. Riiklikus sektoris jääme samuti investeeringutega hiljaks võrreldes muu maailmaga,“ lausus ta.

Positiivne märk on Palmi hinnangul see, et viimasel ajal on tootlikkuse kasv olnud Eestis märkimisväärne, kuna hõivatute arv on vähenenud samal ajal kui eksport teeb rekordeid.

Lähitulevikus aitab Eestit ökonomisti arvates värske kriisikogemus, sest me ei võta mõtlematuid riske. „Euro aga ei kaitse meid majanduse tasakaalustamatuse eest. Sarnaselt krooniajaga on oluline, et riske hinnatakse objektiivselt,“ lausus Palm.

Nordeas nähakse, et laenutaotluste arv on kasvanud, kuid riskantseid projekte on vähem. „Kõigil osapooltel on kasulikum, et turg stabiilselt areneb ning ükski sektor ei liigu eest,“ rääkis Palm.

Autor: Haldusuudised.ee