29. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et nagu eelmisel aastal, on ka sel korral ametiühingute põhiliseks argumendiks, et tuleb taastada alampalga ostujõud, mida elukalliduse tõus on viimastel aastatel märkimisväärselt vähendanud. “Oleme veendunud, et hinnatõus ja ka tootlikkuse tõus peavad väljenduma töötajate reaalpalga kasvus,” kinnitas Taliga.

“Kuna hinnad on võrreldes eelmise sügisega hüppeliselt tõusnud ja kõigi prognooside kohaselt hinnatõus jätkub, korrigeerisime ka oma alampalga ettepanekut varasemalt 320 eurolt 325 euroni,” lisas ta.

Taliga tõdes, et võrreldes üldiste tööjõukulude tõusu prognoosidega võib alampalga tõusu ettepanek paista suur, kuid selgitas, et Eestis ongi vaja tõsta alampalka ennaktempos. “Meie alampalga ja keskmise palga suhe on võrreldes teiste EL riikidega põhjendamatult madal, mistõttu on selle kiirem tõstmine oluline samm kõrge- ja madalapalgaliste palgalõhe vähendamiseks,” ütles ta.

Ametiühingujuhi sõnul tõstsid pea kõik Euroopa riigid 2011. aasta jaanuaris alampalka. “Eesti kui taaskord ühe hoogsama majanduskasvuga riik on jäänud aga üsna häbiväärsesse positsiooni – meist madalamat alampalka makstakse vaid kolmes Euroopa riigis: Leedus, Rumeenias ja Bulgaarias,” tõdes Taliga.

2010. aasta alampalga läbirääkimistel pidasid tööandjad vajalikuks oodata töötasu alammäära korrigeerimisega senikaua, kuni majandus on kasvanud neli kvartalit järjest. Taliga sõnul on senise majandusarengu põhjal selge, et 2011. aasta esimene kvartal näitab samuti kasvuprotsenti. “Me ei näe enam põhjust selle küsimusega kauem venitada. Esitasime oma argumendid tööandjatele juba möödunud sügisel ning nüüd on aeg nende põhjal kokkulepe sõlmida,” ütles Taliga.

Autor: Haldusuudised.ee