2. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

USA vaenlane nr 1

Saudi päritolu miljonär ja terrorist Osama bin Laden kuulutas USA-le püha sõja 1998. aasta veebruaris.

Pärast 1998. aastal toimunud pommirünnakuid USA Keenia ja Tansaania saatkondadele on ameeriklased ka bin Ladenit jahtinud, kuid aastaid ei saavutanud nad mingit edu. Osama bin Laden oli mitmel korral tabamisele väidetavalt väga lähedal, kuid tal õnnestus tema vastu suunatud rünnakutest eluga pääseda.

Pärast rünnakut USA Aafrika saatkondadele paigutas USA bin Ladeni kümne kõige tagaotsitavama isiku hulka.

Tema juhitud Al Qaeda eristus teistest terroriorganisatsioonidest sellega, et suutis tegutseda koordineeritult ja laiahaardeliselt. Üheks näiteks oli USAs korraldatud tuhandeid inimelusid nõudnud terroriakt 2001 septembris, kui terroristid said enda käsutusse neli lennukit.

Osama bin Laden sündis 1951. aastal Saudi Araabias, kus tema isa ajas tänu tärkavale naftatööstusele ehitusettevõtjana kokku hiigelvaranduse. Kui Vene väed tungisid 1979. aastal Afganistani, alustas bin Laden isa sidemeid ja pangalaene kasutades isiklikku püha sõda Moskva-meelse Kabuli režiimi vastu, kusjuures talle aitas moodsaid relvi muretseda USA Luure Keskagentuur (LKA).

Ta asutas Afganistanis Püha Sõja Instituudi, millel tekkis maailmas 60 teaduskonda ja filiaali, kus alustati vabatahtlikest terroristide väljaõpet. Muutus ka tema vastane, Nõukogude okupantide asemel kuulutas ta sõja USA hegemoonia vastu.

Et Saudi Araabia oli USA liitlane, oli bin Laden sunnitud riigist lahkuma ning siirdus Sudaani oma sõbra, Islamirinde liidri Hassan Turabi juurde. Sudaanis rajas bin Laden 1200 kilomeetrit maanteid ja moderniseeris Port Sudaani sadama. Tee- ja sadamamaksud hakkasid talle kiiresti raha tagasi tooma. Teiseks ehitas bin Laden Hartumi Aafrika suurima ravimitehase, kus LKA andmeil loodi välismaa teadlaste osavõtul ka keemiarelvi. Kolmandaks muutis bin Laden Sudaani maailma tähtsaks relvaärikeskuseks.

Üheks tema olulisemaks äripartneriks kujunes Venemaa sõjatööstuskompleks, mis NSVLi lagunemisel oli sattunud suurtesse raskustesse. 1990ndate algul aitas Vene sõjatööstuskompleksi krahhist päästa relvade müük Sudaani ja Aafrika Sarve kaudu kolmandatesse riikidesse. Kõik need ärid tõid bin Ladenile palju raha sisse, mille ta paigutas terroriorganisatsiooni.

Ta rajas Sudaanis kolm suurt spetsialiseeritud laagrit, kus hakati ette valmistama moslemivõitlejaid, kes saadeti ärimehe sildi all Püha Sõja Instituudi paljudes riikides asuvaisse filiaalidesse ja legaalseisse firmadesse.

Peale selle lõi bin Laden ekspordi-impordi rahastamise firmade, põllumajanduskooperatiivide, ehitusfirmade ja pankade laia võrgu. Asjatundjate sõnul on terrorismi ja äri kokkusulatamine just Osama bin Ladeni väljamõeldis. Ühendanud äärmusliku islami, terrorismi ja äri, on bin Laden loonud megaterroristliku impeeriumi, mis on levinud kümnetesse riikidesse.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474