EKsL: kindlustuse lepitusorgan täitis tühimiku 

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) teenindusjuhi Lauri Potsepa sõnul näitab vahetult pärast lepitusorgani käivitamist laekunud suur hulk avaldusi selgelt, et lepitaja on klientidele ja kindlustusandjatele vajalik. “Lepitusorgani poole on pöördunud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust kliendid,” selgitas Potsepp. “Tavapäraselt käib lepitusorganis vaidlus kindlustusandja hüvitamiskohustuse olemasolu ja ulatuse üle,” märkis ta. Potsepa lisas, et kõik kindlustusseltsid on liidu liikmed ning kõik on andnud oma nõusoleku lepitusele.

Seni lepitusorganile esitatud avaldused puudutavad eelkõige sõidukikindlustuse ja eraisiku varakindlustuse vaidlusi. On ka reisikindlustuse, ettevõtte varakindlustuse ja liikluskindlustuse vaidlusi.

EKsLi juriidilise osakonna juhataja Martti Merila sõnul on lepitusorgani eesmärk aidata kindlustusvaidlusi lahendada kohtuväliselt. “Erinevalt kohtumenetlusest ei mõista aga erapooletu lepitaja õigust, vaid püüab osapooli lepitada,” selgitas Merila. “Kliendi jaoks on lepitusorgani kasutamine tasuta. Lepitusmenetluse eelisteks kohtumenetluse ees on lihtsus, kiirus ja konfidentsiaalsus. Lisaks ei kaasne lepitusmenetlusega kulutusi õigusabile, sest kindlustuslepitaja tegutseb erapooletu nõustajana.”

Iga klient saab valida endale meelepärase sõltumatu kindlustuslepitaja. Lepitusorgani kaudu tegutsevate lepitajate seas on Rahandusministeeriumi ja Tarbijakaitseameti töötajaid, advokaate ja teisi kindlustusala asjatundjaid. Lepitajaid määrab ametisse ning lepitusmenetlusega seotud kaebusi lahendab nõukoda. Hetkel on nimekirjas 11 lepitusorganit.

Kindlustuse lepitusorgan alustas tööd tänavu 11. aprillil. Lepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi, andes asjaoludele hinnangu ja esitades läbirääkimistel omapoolse lepitusettepaneku. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole. Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimusele. Selle põhjal on kliendil võimalik hinnata kohtu poole pöördumise otstarbekust.

Autor: Haldusuudised.ee