Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
FI: kitsaskoht pensionide väljamaksmine
Uus võimalik kitsaskoht on pensionide väljamaksmine ning olukorras, kus kogunenud säästud on väikesed, peaks inimene saama ise otsustada, mida säästudega teha, rääkis täna Riigikogu ees finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.
"Pean siinjuures siiski mainima ka võimalikku uut kitsaskohta II pensionisamba regulatsioonis. See puudutab pensionide väljamaksete faasi. Esimesed signaalid väljamaksete regulatsiooni rakendumisest näitavad, et avalikkusele võivad siin jääda mitmed võimalikud aspektid arusaamatuks," ütles Malmstein. Tema sõnul peaks juhul, kui kogumisperiood on olnud lühike ja II pensionisambasse kogunenud säästud on väikesed, andma inimestele senisest suurema võimaluse ise otsustada, mida oma säästudega teha, mitte suunama neid kohustuslikus korras elukindlustusseltsi pensionilepingut sõlmima.
"Ka kindlustusseltside vaheline konkurents oodatavat eluiga kirjeldavate suremustabelite osas võib olla küsitav, sest see ei võimalda inimestel üheselt mõistetavalt hinnata erinevate elukindlustusseltside teenusega kaasnevaid kulusid. See teema jääb finantsinspektsiooni huviorbiiti kindlasti aastateks," selgitas ta.
Samas tõdes inspektsiooni juht, et tal on hea meel selle üle, et enamik finantsinspektsiooni poolt aastaid tähelepanu keskmes olnud pensionifondide regulatsioonide mõningad kitsaskohtad tasumäärade ja fondide vahetamise sageduse osas ning riskide juhtimise osas on regulatsioonide täpsustamise näol ellu viidud.
"Samas oleme ka ise tõsiselt peeglisse vaadanud ja oluliselt tõhustanud pensionifondide järelevalvet. Oleme sisse viinud riskipõhise järelevalvemudeli, mis toob endaga kaasa oluliselt tihedama suhtluse ja kontrolli pensionifondide valitsejate tegevuse üle," ütles Malmstein.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele