Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
FI: kitsaskoht pensionide väljamaksmine
Uus võimalik kitsaskoht on pensionide väljamaksmine ning olukorras, kus kogunenud säästud on väikesed, peaks inimene saama ise otsustada, mida säästudega teha, rääkis täna Riigikogu ees finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein.
"Pean siinjuures siiski mainima ka võimalikku uut kitsaskohta II pensionisamba regulatsioonis. See puudutab pensionide väljamaksete faasi. Esimesed signaalid väljamaksete regulatsiooni rakendumisest näitavad, et avalikkusele võivad siin jääda mitmed võimalikud aspektid arusaamatuks," ütles Malmstein. Tema sõnul peaks juhul, kui kogumisperiood on olnud lühike ja II pensionisambasse kogunenud säästud on väikesed, andma inimestele senisest suurema võimaluse ise otsustada, mida oma säästudega teha, mitte suunama neid kohustuslikus korras elukindlustusseltsi pensionilepingut sõlmima.
"Ka kindlustusseltside vaheline konkurents oodatavat eluiga kirjeldavate suremustabelite osas võib olla küsitav, sest see ei võimalda inimestel üheselt mõistetavalt hinnata erinevate elukindlustusseltside teenusega kaasnevaid kulusid. See teema jääb finantsinspektsiooni huviorbiiti kindlasti aastateks," selgitas ta.
Samas tõdes inspektsiooni juht, et tal on hea meel selle üle, et enamik finantsinspektsiooni poolt aastaid tähelepanu keskmes olnud pensionifondide regulatsioonide mõningad kitsaskohtad tasumäärade ja fondide vahetamise sageduse osas ning riskide juhtimise osas on regulatsioonide täpsustamise näol ellu viidud.
"Samas oleme ka ise tõsiselt peeglisse vaadanud ja oluliselt tõhustanud pensionifondide järelevalvet. Oleme sisse viinud riskipõhise järelevalvemudeli, mis toob endaga kaasa oluliselt tihedama suhtluse ja kontrolli pensionifondide valitsejate tegevuse üle," ütles Malmstein.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele