16. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meid häirib kõige enam ebavõrdne kohtlemine – miks näiteks põllumeestesse suhtutakse niipidi, aga metsameestesse naapidi,“ nurises Külvik.

Riigikogu võttis eile vastu vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei tohi alates järgmise aasta 1. jaanuarist kasutada erimärgistatud vedelkütust paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Erimärgistatud kütust tohib jätkuvalt kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses, soojuse- ja elektrienergia tootmises ning põllumajanduses.

Metsanduses kasutatakse praegu erimärgistusega kütust metsalangetus- ja metsaveotraktorites. Jüri Külviku rehkenduse kohaselt tähendab erimärgistatud kütuse keeld, et 1 tihumeetri metsa ülestöötamine läheb ligi 10 krooni ehk 64 eurosenti kallimaks. Lemeks varus eelmisel aastal kokku 600 000 tihumeetrit ümarmaterjali, millest oma raiet oli umbes 270 000 tihumeetrit.

„Hinnatõusu kõige suurem ohver on metsaomanik,“ lausus Külvik. „Kasvava metsa hind selle võrra kukub, sest ega metsamaterjali müügihind sellest seadusemuudatusest ju ei muutu. Me saame kallineva kütuse võrra metsaomanikule kasvava metsa eest vähem maksta. Oma metsa pealt kaotame me ise.“

Külvik lisas, et kuna puiduhinnad on aasta jooksul pisut tõusnud, siis ilmselt mingil määral kompenseerib see metsaomanikule kaotuse.