Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa ettevõtted ei taha CO2-infot avalikustada
Venemaa ettevõtted avaldavad saasteinfot varasemast vähem, vahendas uudisteportaal cybersecurity.ru.
Uurimisprojekti The Carbon Disclosure Project (CDP) raames avaldas tootmise käigus õhku paisatava süsihappegaasi kohta infot 3050 ettevõtet üle maailma. Samas vähenes projektis osalevate Venemaa ettevõtete arv kuuelt viiele. Tõsi, ettevõtete koguarv oli eelmises uuringus samuti suurem, 4700.
Saaste vallas on parimad näitajad sellistel rahvusvahelistel ettevõtetel nagu Siemens, Deutsche Post, BASF, Bayer, Samsung Electronics, Lafarge, News Corporation, Philips Electronics, National Australia Bank, Praxair, Reckitt Benckiser ja Royal Bank of Scotland Group.
Venemaa firmadele saadeti välja 50 ankeeti, kuid küsimustele vastasid ainult Gazprom, Lukoil, Novatek, OGK-4 ja Surgutneftegaz. Ametliku keeldumise teate saatsid VTB Bank, Gapromneft, MTS, Norilski Nikkel, Rosneft, Rusgidro, Sberbank ja Tatneft. Ülejäänud lihtsalt ei reageerinud.
"Maailmamajandus, kaasa arvatud finantsinstitutsioonid, globaliseeruvad üha rohkem. Venemaa ettevõtete soovimatus, eeskätt riigiettevõtete oma, arvestada globaalseid tendentse minna üle madala süsihappegaasi eraldusega majandusmudelile tõstab Venemaa majandusarengu riske," kommenteeris Vene WWFi looduskaitsepoliitika direktor Evgeni Shvarts. Tema hinnangul näitab näiteks Rosnefti ja Gazpromnefti soovimatus õhusaastega seotud infot avaldada vaid seda, et varem võetud keskkonnaeesmärke poel täidetud ning atmosfääri reostatakse edasi.
"See takistab vaba konkurentsi tingimustes investeeringute meelitamist meie maa majandusse," lisas Shvarts. WWFi hinnangul suureneb nii kogu maailmas kui ka Venemaal nõudlus tõese süsihappegaasi-info järele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
2
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele