Venemaa ettevõtted avaldavad saasteinfot varasemast vähem, vahendas uudisteportaal cybersecurity.ru.
Uurimisprojekti The Carbon Disclosure Project (CDP) raames avaldas tootmise käigus õhku paisatava süsihappegaasi kohta infot 3050 ettevõtet üle maailma. Samas vähenes projektis osalevate Venemaa ettevõtete arv kuuelt viiele. Tõsi, ettevõtete koguarv oli eelmises uuringus samuti suurem, 4700.
Saaste vallas on parimad näitajad sellistel rahvusvahelistel ettevõtetel nagu Siemens, Deutsche Post, BASF, Bayer, Samsung Electronics, Lafarge, News Corporation, Philips Electronics, National Australia Bank, Praxair, Reckitt Benckiser ja Royal Bank of Scotland Group.
Venemaa firmadele saadeti välja 50 ankeeti, kuid küsimustele vastasid ainult Gazprom, Lukoil, Novatek, OGK-4 ja Surgutneftegaz. Ametliku keeldumise teate saatsid VTB Bank, Gapromneft, MTS, Norilski Nikkel, Rosneft, Rusgidro, Sberbank ja Tatneft. Ülejäänud lihtsalt ei reageerinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Maailmamajandus, kaasa arvatud finantsinstitutsioonid, globaliseeruvad üha rohkem. Venemaa ettevõtete soovimatus, eeskätt riigiettevõtete oma, arvestada globaalseid tendentse minna üle madala süsihappegaasi eraldusega majandusmudelile tõstab Venemaa majandusarengu riske," kommenteeris Vene WWFi looduskaitsepoliitika direktor Evgeni Shvarts. Tema hinnangul näitab näiteks Rosnefti ja Gazpromnefti soovimatus õhusaastega seotud infot avaldada vaid seda, et varem võetud keskkonnaeesmärke poel täidetud ning atmosfääri reostatakse edasi.
"See takistab vaba konkurentsi tingimustes investeeringute meelitamist meie maa majandusse," lisas Shvarts. WWFi hinnangul suureneb nii kogu maailmas kui ka Venemaal nõudlus tõese süsihappegaasi-info järele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?