Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuulepargid kummutavad väite heast elust
Kuigi elektritarbija taskust toetatavad tuuleenergia tootjad näitavad miljonitesse tõusvaid kasumeid, ütlevad ettevõtjad ise, et tegelik majandusseis pole kaugeltki roosiline, mistõttu napib ka investoreid ja jagub pankade umbusku.
Tuuleenergiat tootvad ettevõtted võib laias laastus jagada kaheks: need, kes saavad taastuvenergia toetust, mida maksavad neile lõpptarbijad, ning need, kes oma projektidega veel seal maal pole, et võrgueeskirjadele vastata ning toetust saada.
Üldistades võib öelda, et niipea, kui ettevõte hakkab saama taastuvenergia toetust, jõuab ta ka omadega plussi. Suurimad tuuleenergia tootjad, kes saanud elektritarbijate käest toetusi juba mõned aastad, saavad oma majandusaruande kasumireale kirjutada mitmekümne miljoni krooniseid kasumeid.
Tuuleenergia tootjatega rääkides jääb aga pigem mulje, et nende taskuid lõõtsub sageli vaid tuul ja kõik teenitu tuleb ka kohe ära kulutada. Nende sõnul on tuuleenergeetika investori jaoks kapitalimahukas, aga tagasihoidlike marginaalidega valdkond.
„See on tõeline demagoogia,“ ütleb Eesti Elekter juhatuse liige Oleg Sõnajalg juttude kohta tuuleparkide heast elust. „Me oleme tegelenud tuuleenergeetikaga aastast 2001 ja me ei näe kuskil neid hiigelkasumeid.“
Eesti Elekter ei ole esitanud veel oma 2010. aasta majandusaasta aruannet, kuid 2009. aastal on ettevõte teeninud 41 miljonit krooni (2,6 mln eurot) kasumit. Sõnajalg ütles, et tegemist pole tuuleenergiast saadud tuluga, vaid Eesti Elekter tegeleb ka muude projektidega, millelt teeniti 2009. a erakorralist kasumit.
„Igal juhul tuginedes meie kogemustele, on enamik tuuleprojekte praegu raskesti finantseeritavad,“ märgib Sõnajalg, kelle sõnul teeb olukorra keerulisemaks „turgu rapsivad majandusministeeriumi väljaütlemised“.
„Energeetika ümber toimuv, eriti Partsi läbimõtlemata sõnavõtud, annab taastuvenergeetikale just finantseerimise osas valusa tagasilöögi, sest pangad on muutunud äärmiselt ettevaatlikuks,“ jätkab ta, „praegu praktiliselt ühtki projekti ei finantseerita, sest puudub kindlus, mis taastuvenergia hinnast tulevikus saab.“
Loe taastuvenergia toetusskeemide võimalikest muudatustest ja tuulenergiatootjate eelmise aasta majandustulemustest pikemalt tänasest Äripäevast. Samuti on Äripäevas avaldatud edetabel ettevõtjatest, kellele taastuvenergiatoetust makstakse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele