Väo elektrijaam ehk ettevõte, mis teenis eelmisel aastal 30,3 miljoni eurose müügitulu juures 13,42 miljonit eurot puhaskasumit, ei vaja riigi poolset 8 miljoni eurost toetust, teatas Omanike Keskliit.
Omanike Keskliidu volikogu liikme Priit Värgi sõnul on Väo soojuselektrijaama sarnaseid ettevõtteid kümneid ja nende hiiglaslikud kasumid tuleb läbi toetuste kinni maksta ikkagi Eesti tarbijatel.
Täna, kus elektrihind tõusis kaks päeva tagasi ca 6% võrra ning 2013. aastal elektrituru avanemisega see protsess jätkub, on viimane aeg Riigikogul vaadata taastuvate energiaallikate toetuste süsteem üle. Seejuures kogu meie elektriarvest moodustavad taastuvenergia tasud ca kümnendiku.
Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Värgi sõnul on toetuste süsteemi vead ilmselged, sest olukorras, kus äriprojekt on kasumlik ka subsideerimiseta ei saa olla põhjendatud toetuse maksmine vaid energiat tootva ettevõtte kasumi suurendamise eesmärgil.
Omanike Keskliit on avalikult pakkunud välja lahenduseks, et vaja oleks siduda toetuste süsteem Nord Pooli börsihindadega st mida kõrgem elektrienergia hind börsil seda madalam subsideerimine.
Samuti on konkurentsiamet analüüsinud taastuvenergiatasusid ja jõudnud seisukohale, et ajal, mil Eesti liigub avatud elektrituru suunas, on muret tekitav olukord, kus toetatud elektri osakaal turul kasvab. Amet on juhtinud tähelepanu, et kehtivad toetused moonutavad turgu, annavad osadele elektrienergia tootjatele alusetu konkurentsieelise ja on tarbijale majanduslikult põhjendamatult koormavad.
Elektrihind koosneb järgmistest komponentidest: 34,4% elektrienergiast, 37% võrguteenustasudest ja 28,6% riiklikest maksudest. Riiklikud maksud jagunevad omakorda käibemaksuks, elektriaktsiisiks ja taastuvenergia tasuks.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele