3. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Omanike Keskliidu volikogu liikme Priit Värgi sõnul on Väo soojuselektrijaama sarnaseid ettevõtteid kümneid ja nende hiiglaslikud kasumid tuleb läbi toetuste kinni maksta ikkagi Eesti tarbijatel.

Täna, kus elektrihind tõusis kaks päeva tagasi ca 6% võrra ning 2013. aastal elektrituru avanemisega see protsess jätkub, on viimane aeg Riigikogul vaadata taastuvate energiaallikate toetuste süsteem üle. Seejuures kogu meie elektriarvest moodustavad taastuvenergia tasud ca kümnendiku.

Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Värgi sõnul on toetuste süsteemi vead ilmselged, sest olukorras, kus äriprojekt on kasumlik ka subsideerimiseta ei saa olla põhjendatud toetuse maksmine vaid energiat tootva ettevõtte kasumi suurendamise eesmärgil.

Omanike Keskliit on avalikult pakkunud välja lahenduseks, et vaja oleks siduda toetuste süsteem Nord Pooli börsihindadega st mida kõrgem elektrienergia hind börsil seda madalam subsideerimine.

Samuti on konkurentsiamet analüüsinud taastuvenergiatasusid ja jõudnud seisukohale, et ajal, mil Eesti liigub avatud elektrituru suunas, on muret tekitav olukord, kus toetatud elektri osakaal turul kasvab. Amet on juhtinud tähelepanu, et kehtivad toetused moonutavad turgu, annavad osadele elektrienergia tootjatele alusetu konkurentsieelise ja on tarbijale majanduslikult põhjendamatult koormavad.

Elektrihind koosneb järgmistest komponentidest: 34,4% elektrienergiast, 37% võrguteenustasudest ja 28,6% riiklikest maksudest. Riiklikud maksud jagunevad omakorda käibemaksuks, elektriaktsiisiks ja taastuvenergia tasuks.

Autor: Haldusuudised.ee