Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omanikud: Väo elektrijaama kasum näitab taastuvenergia tasude vähendamise vajadust
Väo elektrijaam ehk ettevõte, mis teenis eelmisel aastal 30,3 miljoni eurose müügitulu juures 13,42 miljonit eurot puhaskasumit, ei vaja riigi poolset 8 miljoni eurost toetust, teatas Omanike Keskliit.
Omanike Keskliidu volikogu liikme Priit Värgi sõnul on Väo soojuselektrijaama sarnaseid ettevõtteid kümneid ja nende hiiglaslikud kasumid tuleb läbi toetuste kinni maksta ikkagi Eesti tarbijatel.
Täna, kus elektrihind tõusis kaks päeva tagasi ca 6% võrra ning 2013. aastal elektrituru avanemisega see protsess jätkub, on viimane aeg Riigikogul vaadata taastuvate energiaallikate toetuste süsteem üle. Seejuures kogu meie elektriarvest moodustavad taastuvenergia tasud ca kümnendiku.
Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Värgi sõnul on toetuste süsteemi vead ilmselged, sest olukorras, kus äriprojekt on kasumlik ka subsideerimiseta ei saa olla põhjendatud toetuse maksmine vaid energiat tootva ettevõtte kasumi suurendamise eesmärgil.
Omanike Keskliit on avalikult pakkunud välja lahenduseks, et vaja oleks siduda toetuste süsteem Nord Pooli börsihindadega st mida kõrgem elektrienergia hind börsil seda madalam subsideerimine.
Samuti on konkurentsiamet analüüsinud taastuvenergiatasusid ja jõudnud seisukohale, et ajal, mil Eesti liigub avatud elektrituru suunas, on muret tekitav olukord, kus toetatud elektri osakaal turul kasvab. Amet on juhtinud tähelepanu, et kehtivad toetused moonutavad turgu, annavad osadele elektrienergia tootjatele alusetu konkurentsieelise ja on tarbijale majanduslikult põhjendamatult koormavad.
Elektrihind koosneb järgmistest komponentidest: 34,4% elektrienergiast, 37% võrguteenustasudest ja 28,6% riiklikest maksudest. Riiklikud maksud jagunevad omakorda käibemaksuks, elektriaktsiisiks ja taastuvenergia tasuks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele