• 11.08.11, 17:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordecon teenis kahjumi

Nordeconi teise kvartali puhaskahjum kahanes aastaga 2,568 miljonilt eurolt 2,482 miljonile eurole, teatas ettevõte börsile.
Käive kasvas 40,4 protsenti, 36,7 miljonile eurole.
Kontserni äritegevuses Eestis ei toimunud I poolaastal 2011 olulisi muudatusi võrreldes eelnenud aastaga. Uusi tegevussegmente ei lisandunud ega lõpetatud tegevust üheski senises alamsegmendis.
2011. aasta algusest viib olulist osa kontserni põhitegevusest läbi emaettevõte Nordecon AS, kellega 2010. aasta lõpus ühendati kaks seni vastavalt hoonete ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtet – Nordecon Ehitus AS ja Nordecon Infra AS. Nordecon AS täidab jätkuvalt ka kontserni valdusettevõtte rolli, omades kontserni olulisemaid tütarettevõtteid Eestis ja välisriikides (v.a. Ukraina).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Lätis muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Lätis ühtegi pooleliolevat lepingut ega kohapeal registreeritud tütarettevõtet.
Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Leedus muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Leedus ühtegi pooleliolevat lepingut. Leedus registreeritud tütarettevõte Nordecon Statyba UAB tegevus on peatatud.
Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Valgevenes muutunud. Hetkel on lõpufaasis ainuke käsilolev projekt, Soome toiduainetööstuse ettevõttega sõlmitud lepingu alusel ehitatav tootmishoone. Töid teostatakse läbi tütarettevõte Eurocon Stroi IOOO. Vastavalt Kontserni arengustrateegiale ei ole Valgevene valitud välisturg ning eelpool nimetatud projekti on kasutatud turu tundmaõppimiseks. Nordecon AS juhtkond on otsustanud pärast nimetatud projekti valmimist 2011. aastal Valgevene turul tegutsemist mitte jätkata. Otsuse tingis asjaolu, et Valgevene ettevõtlus- ja õigusruum ei ole veel piisavalt läbipaistev ja toetav äritegevuseks ehitussektoris.
Kontserni juhtkond on otsustanud, et tegevus Ukrainas jätkub 2011. aastal ning eesmärgiks on seatud säilitada tänaseks saavutatud optimaalne valmisolek ehitustegevuse jätkamiseks olukorra paranemisel kohalikul ehitusturul. Otsuse Ukrainas jätkata tagasid senine läbimõeldud tegevus ehitusturu madalseisus ning väljavaade turuolukorra paranemisele lähiaastatel.
Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukrainas.
Kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ ja tema Soomes registreeritud tütarettevõte Estcon Oy jätkavad alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes, kus ettevõtte tugevuseks on kvaliteetne oskusteave, mobiilsus ja konkurentsivõimeline teenuse hind.
Nordeconi kontserni brutokahjum 2011 I poolaastal oli 1 428 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 2 889 tuhat eurot). Negatiivse tulemi tekkepõhjuseks olid muutunud oludes antud uued hinnangud kahjumlike projektide lõpptulemusele. Täiendava kahjumi prognoos tekkis viimastel kvartalitel toimunud sisendite hinnatõusust ja osaliselt ka projekti teostamisel ilmnenud ettenägematutest kuludest. Põhiosa moodustavad üksikud, aastatel 2009-2010, sõlmitud lepingud, mille osas on kahjumeid kajastatud ka varasemalt. Hinnangud kahjumite suurusele kuni projektide lõpetamiseni on antud hetke parimat teadmist silmas pidades.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige suurema mõjuga ülalnimetatud projektidest oli Tallinna lahe ääres paiknevatesse vesilennukite angaaridesse ehitatav Meremuuseumi eksponaadihoone, mille tänane eeldatav valmimisaeg jääb 2011. aasta lõppu. Tegemist on unikaalse rekonstrueerimisprojektiga, kus hoone äärmiselt vilets seisukord ja keerulisemate tööde tegelik raskusaste on avaldunud projekti käigus. Kontsern on aktsepteerinud kõik kahjumid, mis on tekkinud Kontserni enda valearvestustest. Kontsern on vastavalt oma lepingulistele õigustele taotlenud tellijalt täiendavaid summasid tööde teostamiseks juhul, kui on ilmnenud ettenägematud asjaolud võrreldes riigihanke käigus teadaolnutega või kui tellija on teinud muudatusi esialgsesse projekti või tellinud täiendavalt lisatöid.
Jättes kõrvale turu kiires langusperioodis sõlmitud eelmainitud üksikud kahjumlikud lepingud on Kontserni põhitegevuse kasumlikkus hakanud võrreldava perioodi suhtes parenema. Kontserni põhitegevuse kasumlikkuse paranemiseni on viinud eelkõige alltoodud asjaolud:
• 2010. aastal seati esmaseks eesmärgiks lepingute portfelli kasumlikkuse tõstmine, mitte selle kogumahu kasvatamine;• 2010 täismahus rakendunud ranged kulude kokkuhoiu meetmed ja;• Kontserni sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmine.
Ehitusturul osalejatele on 2011. aasta tulnud tõdemusega, et teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) on konkurents vähenenud. Seda isegi mitte veel niivõrd ehitusettevõtete pankrottide tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et ettevõtted on pidanud eelmistel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seab piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti on paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on üldiselt avaldamas positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern on liikumas õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2011 I poolaastal 2 142 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 7%, saavutades suhtelise stabiilsuse. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,9% (2010 I poolaasta: 6,1%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2011 I poolaastal 3 501 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 5 469 tuhat eurot).
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 3 715 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa on 3 652 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks 4 175 tuhat eurot, mis sisaldas samas ühekordset erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist netosummas 1 177 tuhat eurot. Ilma vastava sündmuseta oleks Kontserni puhaskahjum eelmisel aastal moodustanud 5 352 tuhat eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

I poolaastal 2011 moodustas äritegevuse netorahavoog 1 846 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 690 tuhat eurot).  Kontserni rahavoogu äritegevusest mõjutasid jätkuvalt enim projektide rahavoogude tsüklilisus (erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel) ja kahjumlike projektide teostamine. Positiivsele rahavoole aitas kaasa tsüklilisuse vähendamiseks kasutatav faktooringteenus ning samuti olulise suurusega uute projektide ettemaksude laekumised. Kahjumlikest projektidest tekkiv negatiivne rahavoog realiseerub vastavalt tööde tegelikule teostamisele, kuigi nende raamatupidamislik kahjum on kajastatud eelmistes perioodides.
Investeerimistegevuse rahavoog oli esimesel poolaastal 1 996 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 461 tuhat eurot), millest suure osa moodustas varasemal perioodil antud laenude ja kaasnenud intresside laekumine, kokku summas 1 812 tuhat eurot.
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -2 994 tuhat eurot (2010 I poolaasta: -5 085 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud suuresti muutumatuks. Kontsern maksab laenukohustusi tagasi kiiremas tempos kui lisandub uusi laenusid. Samas on tagasimaksed võrreldava perioodi suhtes vähenenud tänu Kontserni ja pankade vahel tehtud kokkulepetele, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.
Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on – „Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi“
Nordeconi kontserni strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid aastani 2013
• Viiakse lõpule 2009. aastal alustatud olulised muudatused kontserni struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis• Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on kasumlik• Ukrainas jätkatakse senise strateegia alusel hoonete valdkonnas• Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks• Toetades valdkonna jätkuvat arengut tegutsetakse läbi tütarettevõtte töövõtjana betoonitööde turul Soomes• Olla 2013. aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb rajatiste ja pool hoonete valdkonnast
Juhatuse hinnangul tuleb Kontsernil järgmistel aastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse tegevussegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni ümberkorralduste poolt loodud tõhusama tegutsemise eelduste realiseerimist, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).
Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja eesmärkide saavutamisele kuni aastani 2013 (k.a). Järgmise kolme aasta strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni läbimist ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks ehitusturu stabiilsema kasvuga aastast 2012.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lähiajal ei ole Kontserni prioriteediks müügitulu kasv ilma kasumlikkust tagavate meetmeteta, kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine olukorras, kus sisendhindade kiire kasv võib mõjutada tuntavalt ettevõtete tulemusi järgnevatel perioodidel.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.06.25, 11:17
Professionaalne kinnisvarahooldus ja avariiteenus lasevad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
6
Uudised
  • 30.06.25, 06:45
Ursel Velve muudab EISi toetustesüsteemi selgemaks

Viimased uudised

Uudised
  • 01.07.25, 17:02
Arco Vara tipphindaja läks tööle konkurendi juurde
Uudised
  • 01.07.25, 12:22
Korterelamute renoveerimise 80-miljoniline toetusvoor avaneb septembris
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Uudised
  • 01.07.25, 10:23
Riik pikendas Ida-Viru suurinvesteeringute tähtaega kahe aasta võrra
Uudised
  • 01.07.25, 08:30
Kodulaenuturg on elavdanud, aga iga laen on endiselt rätsepatöö
Uudised
  • 01.07.25, 06:45
4 moodust, kuidas kodu halduskulud saada alla
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Uudised
  • 30.06.25, 15:47
Galerii: selgusid Tartu parimad ehitised
Uudised
  • 30.06.25, 15:42
Capital Mill rajab Tapale ujulaga spordi- ja vabaajakeskuse
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Uudised
  • 30.06.25, 15:33
Tallinn kuulutas välja arhitektuurivõistluse uuele Martsa põhikooli hoonele

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele