Nordecon teenis kahjumi

Käive kasvas 40,4 protsenti, 36,7 miljonile eurole.

Kontserni äritegevuses Eestis ei toimunud I poolaastal 2011 olulisi muudatusi võrreldes eelnenud aastaga. Uusi tegevussegmente ei lisandunud ega lõpetatud tegevust üheski senises alamsegmendis.

2011. aasta algusest viib olulist osa kontserni põhitegevusest läbi emaettevõte Nordecon AS, kellega 2010. aasta lõpus ühendati kaks seni vastavalt hoonete ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtet – Nordecon Ehitus AS ja Nordecon Infra AS. Nordecon AS täidab jätkuvalt ka kontserni valdusettevõtte rolli, omades kontserni olulisemaid tütarettevõtteid Eestis ja välisriikides (v.a. Ukraina).

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Lätis muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Lätis ühtegi pooleliolevat lepingut ega kohapeal registreeritud tütarettevõtet.

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Leedus muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Leedus ühtegi pooleliolevat lepingut. Leedus registreeritud tütarettevõte Nordecon Statyba UAB tegevus on peatatud.

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Valgevenes muutunud. Hetkel on lõpufaasis ainuke käsilolev projekt, Soome toiduainetööstuse ettevõttega sõlmitud lepingu alusel ehitatav tootmishoone. Töid teostatakse läbi tütarettevõte Eurocon Stroi IOOO. Vastavalt Kontserni arengustrateegiale ei ole Valgevene valitud välisturg ning eelpool nimetatud projekti on kasutatud turu tundmaõppimiseks. Nordecon AS juhtkond on otsustanud pärast nimetatud projekti valmimist 2011. aastal Valgevene turul tegutsemist mitte jätkata. Otsuse tingis asjaolu, et Valgevene ettevõtlus- ja õigusruum ei ole veel piisavalt läbipaistev ja toetav äritegevuseks ehitussektoris.

Kontserni juhtkond on otsustanud, et tegevus Ukrainas jätkub 2011. aastal ning eesmärgiks on seatud säilitada tänaseks saavutatud optimaalne valmisolek ehitustegevuse jätkamiseks olukorra paranemisel kohalikul ehitusturul. Otsuse Ukrainas jätkata tagasid senine läbimõeldud tegevus ehitusturu madalseisus ning väljavaade turuolukorra paranemisele lähiaastatel.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukrainas.

Kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ ja tema Soomes registreeritud tütarettevõte Estcon Oy jätkavad alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes, kus ettevõtte tugevuseks on kvaliteetne oskusteave, mobiilsus ja konkurentsivõimeline teenuse hind.

Nordeconi kontserni brutokahjum 2011 I poolaastal oli 1 428 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 2 889 tuhat eurot). Negatiivse tulemi tekkepõhjuseks olid muutunud oludes antud uued hinnangud kahjumlike projektide lõpptulemusele. Täiendava kahjumi prognoos tekkis viimastel kvartalitel toimunud sisendite hinnatõusust ja osaliselt ka projekti teostamisel ilmnenud ettenägematutest kuludest. Põhiosa moodustavad üksikud, aastatel 2009-2010, sõlmitud lepingud, mille osas on kahjumeid kajastatud ka varasemalt. Hinnangud kahjumite suurusele kuni projektide lõpetamiseni on antud hetke parimat teadmist silmas pidades.

Kõige suurema mõjuga ülalnimetatud projektidest oli Tallinna lahe ääres paiknevatesse vesilennukite angaaridesse ehitatav Meremuuseumi eksponaadihoone, mille tänane eeldatav valmimisaeg jääb 2011. aasta lõppu. Tegemist on unikaalse rekonstrueerimisprojektiga, kus hoone äärmiselt vilets seisukord ja keerulisemate tööde tegelik raskusaste on avaldunud projekti käigus. Kontsern on aktsepteerinud kõik kahjumid, mis on tekkinud Kontserni enda valearvestustest. Kontsern on vastavalt oma lepingulistele õigustele taotlenud tellijalt täiendavaid summasid tööde teostamiseks juhul, kui on ilmnenud ettenägematud asjaolud võrreldes riigihanke käigus teadaolnutega või kui tellija on teinud muudatusi esialgsesse projekti või tellinud täiendavalt lisatöid.

Jättes kõrvale turu kiires langusperioodis sõlmitud eelmainitud üksikud kahjumlikud lepingud on Kontserni põhitegevuse kasumlikkus hakanud võrreldava perioodi suhtes parenema. Kontserni põhitegevuse kasumlikkuse paranemiseni on viinud eelkõige alltoodud asjaolud:

• 2010. aastal seati esmaseks eesmärgiks lepingute portfelli kasumlikkuse tõstmine, mitte selle kogumahu kasvatamine;• 2010 täismahus rakendunud ranged kulude kokkuhoiu meetmed ja;• Kontserni sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmine.

Ehitusturul osalejatele on 2011. aasta tulnud tõdemusega, et teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) on konkurents vähenenud. Seda isegi mitte veel niivõrd ehitusettevõtete pankrottide tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et ettevõtted on pidanud eelmistel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seab piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti on paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on üldiselt avaldamas positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern on liikumas õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2011 I poolaastal 2 142 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 7%, saavutades suhtelise stabiilsuse. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,9% (2010 I poolaasta: 6,1%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2011 I poolaastal 3 501 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 5 469 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 3 715 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa on 3 652 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks 4 175 tuhat eurot, mis sisaldas samas ühekordset erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist netosummas 1 177 tuhat eurot. Ilma vastava sündmuseta oleks Kontserni puhaskahjum eelmisel aastal moodustanud 5 352 tuhat eurot.

I poolaastal 2011 moodustas äritegevuse netorahavoog 1 846 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 690 tuhat eurot).  Kontserni rahavoogu äritegevusest mõjutasid jätkuvalt enim projektide rahavoogude tsüklilisus (erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel) ja kahjumlike projektide teostamine. Positiivsele rahavoole aitas kaasa tsüklilisuse vähendamiseks kasutatav faktooringteenus ning samuti olulise suurusega uute projektide ettemaksude laekumised. Kahjumlikest projektidest tekkiv negatiivne rahavoog realiseerub vastavalt tööde tegelikule teostamisele, kuigi nende raamatupidamislik kahjum on kajastatud eelmistes perioodides.

Investeerimistegevuse rahavoog oli esimesel poolaastal 1 996 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 461 tuhat eurot), millest suure osa moodustas varasemal perioodil antud laenude ja kaasnenud intresside laekumine, kokku summas 1 812 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -2 994 tuhat eurot (2010 I poolaasta: -5 085 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud suuresti muutumatuks. Kontsern maksab laenukohustusi tagasi kiiremas tempos kui lisandub uusi laenusid. Samas on tagasimaksed võrreldava perioodi suhtes vähenenud tänu Kontserni ja pankade vahel tehtud kokkulepetele, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.

Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on – „Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi“

Nordeconi kontserni strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid aastani 2013

• Viiakse lõpule 2009. aastal alustatud olulised muudatused kontserni struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis• Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on kasumlik• Ukrainas jätkatakse senise strateegia alusel hoonete valdkonnas• Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks• Toetades valdkonna jätkuvat arengut tegutsetakse läbi tütarettevõtte töövõtjana betoonitööde turul Soomes• Olla 2013. aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb rajatiste ja pool hoonete valdkonnast

Juhatuse hinnangul tuleb Kontsernil järgmistel aastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse tegevussegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni ümberkorralduste poolt loodud tõhusama tegutsemise eelduste realiseerimist, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).

Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja eesmärkide saavutamisele kuni aastani 2013 (k.a). Järgmise kolme aasta strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni läbimist ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks ehitusturu stabiilsema kasvuga aastast 2012.

Lähiajal ei ole Kontserni prioriteediks müügitulu kasv ilma kasumlikkust tagavate meetmeteta, kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine olukorras, kus sisendhindade kiire kasv võib mõjutada tuntavalt ettevõtete tulemusi järgnevatel perioodidel.

Autor: Haldusuudised.ee