Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta II kvartalis 857 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,2%, teatab statistikaamet. Reaalpalk aga jätkas juba üle kahe ja poole aasta kestnud langust.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes üheteistkümnendat kvartalit järjest. 2011. aasta II kvartalis langes reaalpalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%. Keskmine brutotunnipalk oli 2011. aasta II kvartalis 5,08 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,8%.
Brutokuupalk tõusis viiendat kvartalit järjest. Võrreldes brutokuupalkasid 2008. aasta II kvartaliga, siis ainult kaheksal tegevusalal on tegevusala keskmine brutokuupalk saavutanud toonase taseme. Üheteistkümnel tegevusalal on endiselt tegevusala keskmise brutokuupalga tase madalam kui 2008. aastal.
Keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk tõusis 2010. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 11,8% ja 13,7%) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (vastavalt 4,2% ja 6,9%).
Keskmine brutopalk oli aprillis 801 eurot, mais 860 eurot ja juunis 913 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 2,8% rohkem kui 2010. aasta samal ajal.
2011. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1159 eurot ja tunnis 7,75 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2010. aasta II kvartaliga võrreldes vastavalt 4,1% ja 3,5%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2010. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 11,1% ja 13,8%) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (vastavalt 4,9% ja 7,3%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Enimloetud

1
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
2
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
3
Uudised
  • 17.06.26, 06:15
Mida pank Sinu kohta uurib, kui soovid võtta kodulaenu?
4
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
5
Uudised
  • 17.06.26, 10:26
Capital Milli omanikud müüsid Amservi Tallinna esinduse Ott Tänakule
6
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele