Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi energiakokkulepped muutuvad läbipaistvamaks
Täna, 7. septembril esitles Euroopa Komisjon esmakordselt põhjalikku enegiaalast välissuhete strateegiat, mille keskseteks teemadeks on parem kooskõlastatus ELi liikmesriikide vahel ning energiaalaste välispoliitiliste prioriteetide kindlaksmääramine ja rakendamine.
Vastavalt strateegiale Energia 2020 on seatud eesmärgiks laiendada ELi energiapoliitika rahvusvahelist mõõdet, suurendades ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitavate energiakokkulepete läbipaistvust ning tugevdades koordineeritust partnerriikidega suhtlemisel, seisukoha võtmisel rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhete loomisel energeetikasektori oluliste partnerriikidega. Strateegia koondab 43 konkreetset meedet nende eesmärkide saavutamiseks.
Energiavolinik Günther Oettingeri sõnul on ELi energiapoliitikas saavutatud viimastel aastatel märkimisväärset edu. „Nüüd peab EL lisaks suurel siseturul saavutatule laiendama oma tegevust väljapoole ning tagama Euroopale energiavarustuse kindluse ja edendama rahvusvahelisi energiapartnerlussuhteid,” sõnas Oettinger.
Lisaks tegi komisjon ettepaneku otsuse kohta, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabe vahetamise mehhanism. Kavandatava mehhanismi eesmärk on tugevdada liikmesriikide positsiooni kolmandate riikidega peetavatel läbirääkimistel ning samal ajal tagada energiavarustuse kindlus, siseturu korralik toimimine ja investeeringuteks vajalik õiguskindlus.
Imporditud energia osakaal suureneb ELis pidevalt – praegu imporditakse 80% naftast ja 60% gaasist. Liikmesriikide otsustel ja kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetel on oluline mõju energiataristu arengule ja ELi energiavarustusele tervikuna.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele