Kuigi üha kerkivad küttearved tekitavad Eesti elanikes külmavärinaid, ei teeni kohalikud soojatootjad selle arvel meeletuid kasumeid ega maksa dividende.
Eesti Energia on valmis amortiseerunud katlamaju elektri ja soojuse koostootmisjaamadeks ära ostma. "Kaugküte on Eestis konkurentsiameti poolt reguleeritud äri, kus töötatakse küllaltki madala marginaaliga - see pole vabaturu äri," sõnas Fortum Termesti juhatuse liige Margo Külaots. "Reguleeritud kaugkütte hind saab tõusta ainult sisendhindade tõusu tõttu, sest et varade tootlusel ehk sisuliselt kasumiprotsendil hoiab konkurentsiamet silma peal," selgitas ta.
Külaotsa sõnul tingib hinnatõusu enamasti sisendite hindade tõus, sest reeglina on konkurentsiamet kinnitanud kõikidele soojatootjatele teatud hinnavalemi ja kui seal mõni komponent muutub, tavaliselt kütus, siis ka hind tõuseb.
Eesti Energia väikekoostootmise juht Tõnis Vajakas kinnitas, et nad uurivad võimalusi arendada ja investeerida kohalikesse väikestesse koostootmisjaamadesse, sest see võimaldab pakkuda tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga soojust, hajutada ja mitmekesistada elektritootmist ning vähendada elektri ülekandekadusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meie hinnangul on Baltimaadesse võimalik ehitada umbes 100 MW koguvõimsusega väikesi koostootmisjaamu, sest regioonis on piisavalt vanu ja amortiseerunud katlamaju, mille omanikel puudub investeerimisvõime," lisas ta.
Loe täispikka artiklit tänasest Äripäevast, milleks osta päevapilet
SIIT või telli leht
SIIT.
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.