Läti ja Leedu elektrienergia defitsiit ajab vabaturu elektrihinna üles, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi tänasel advokaadibüroo Glimstedt ja Eleringi ühisseminaril.
Veskimägi märkis, et Eesti kasutas ise vaid 8 teravatt-tundi elektrienergiat ja tootis samas 11 teravatt-tundi. Seega on Eesti edaspidi jätkuvalt eksportiv süsteem.
Veskimäe sõnul pole varustuskindluse seisukohalt Narva uusi investeeringuid vaja. Täiesti vaba elektrituru tingimustes ei pääse Narva põlevkivielektrijaamad üldse löögile, sest fossiilsete kütuste subsiidiume edaspidi vähendatakse.
"Euroopa pilt on muutunud tunduvalt komplitseeritumaks, seda just varustuskindluses," ütles Veskimägi. "Ei saa rääkida Eesti elektriturust. Peame väga oluliselt jälgima tootmisvõimsusi naabrite juures. Lätis ja Leedus on tootmisvõimsuste defitsiit ja see viib ka Eestis hinda üles."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veskimägi rääkis samas: "Rahvakeeli ütleme, et vene elekter on halb, kuna tekitab ELis ebatervet konkurentsi ja takistab elektrituru investeeringuid. Peame aga aru saama, et mida rohkem me elektri importi piirame, seda suurem on surve elektri hinnatõusuks."
Veskimäe sõnul on kõige kallim elekter elektri puudumine, st olukord, kui mobiiltelefoni laadimiseks peab minema kellegi teise juurde.
Veskimäe hinnangul peab Eesti Energia Eestis turgu kaotama, aga võitma kliente juurde Lätis, Leedus, Soomes ja kus iganes, et elektriturul tekiks reaalne konkurents.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.