Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: riigil pole LNG-terminali eelistusi, kuid üks neist on parem
Riigil pole LNG-terminali ehituseks asukohaeelistust välja kujunenud, kuid praegustest kavandajatest on ühe terminaliprojekt teise omast kvaliteedilt tunduvalt üle, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna riigikogu infotunnis.
Parts vastas küsimusele, kas riik eelistab LNG-terminali asukohana Muugat või Paldiskit. Neisse sadamatesse kavandavad terminale erinevad huvigrupid. Paldiski terminali projekt ei vasta keskkonnainspektsiooni soovidele.
"Minu poolest võib terminale tulla igale poole, kui see majanduslikult ära tasub. Ärimehed, kellel on raha kotiga seljas, miks nad juba ei ehita Muugale, Pakrile, Paldiskisse ja meil rannikuala jätkub?" sõnas Parts. "Kui seda hästi ehitada tänapäeva nõuetega, siis keskkonna seisukohast on ta suhteliselt süütu projekt, jutumärkides muidugi "süütu"."
Parts lisas: "Meil ei ole konkreetset eelistust selles osas, on tegelikult lihtne vastus. Aga me saame samas öelda, et nende projektid on vaieldamatult täiesti erinevas kvaliteedis meie hinnangul, nimesid nimetamata. Kindlasti neid projekte iseloomustab ka vastastikune pori loopimine, millesse ma soovitan teil suhtuda üsna külmalt."
Parts rääkis infotunnis ka sellest, et LNG-terminali ehitamisega kiiret pole. Senini pole näha ka Balti riilide ja Soome vahelist poliitilist kokkulepet, millisesse riiki võiks kerkida ELi rahalisel toel ehitatav LNG-terminal. Läti ja Leedu on veendunud, et terminal peaks olema just nende riigis, Soome püüab samas gaasitarbimist vähendada ega ole praegu huvitatud Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ehitamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
5
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
6
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele