Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: riigil pole LNG-terminali eelistusi, kuid üks neist on parem
Riigil pole LNG-terminali ehituseks asukohaeelistust välja kujunenud, kuid praegustest kavandajatest on ühe terminaliprojekt teise omast kvaliteedilt tunduvalt üle, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna riigikogu infotunnis.
Parts vastas küsimusele, kas riik eelistab LNG-terminali asukohana Muugat või Paldiskit. Neisse sadamatesse kavandavad terminale erinevad huvigrupid. Paldiski terminali projekt ei vasta keskkonnainspektsiooni soovidele.
"Minu poolest võib terminale tulla igale poole, kui see majanduslikult ära tasub. Ärimehed, kellel on raha kotiga seljas, miks nad juba ei ehita Muugale, Pakrile, Paldiskisse ja meil rannikuala jätkub?" sõnas Parts. "Kui seda hästi ehitada tänapäeva nõuetega, siis keskkonna seisukohast on ta suhteliselt süütu projekt, jutumärkides muidugi "süütu"."
Parts lisas: "Meil ei ole konkreetset eelistust selles osas, on tegelikult lihtne vastus. Aga me saame samas öelda, et nende projektid on vaieldamatult täiesti erinevas kvaliteedis meie hinnangul, nimesid nimetamata. Kindlasti neid projekte iseloomustab ka vastastikune pori loopimine, millesse ma soovitan teil suhtuda üsna külmalt."
Parts rääkis infotunnis ka sellest, et LNG-terminali ehitamisega kiiret pole. Senini pole näha ka Balti riilide ja Soome vahelist poliitilist kokkulepet, millisesse riiki võiks kerkida ELi rahalisel toel ehitatav LNG-terminal. Läti ja Leedu on veendunud, et terminal peaks olema just nende riigis, Soome püüab samas gaasitarbimist vähendada ega ole praegu huvitatud Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ehitamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
4
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Viimased uudised
20% kortereid on juba ette välja müüdud
Konverentsid
Hetkel kuum
Pealinnas on pakkumises 2 aasta jagu uusi kortereid. Kuidas lugeda uusarenduste laoseisu? Mis on siin potentsiaal?
Tallinna ja Harjumaa uusarenduste laojääk on umbes 3000 eluaset, ent turg toimib
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
- ST
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele