Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: riigil pole LNG-terminali eelistusi, kuid üks neist on parem
Riigil pole LNG-terminali ehituseks asukohaeelistust välja kujunenud, kuid praegustest kavandajatest on ühe terminaliprojekt teise omast kvaliteedilt tunduvalt üle, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna riigikogu infotunnis.
Parts vastas küsimusele, kas riik eelistab LNG-terminali asukohana Muugat või Paldiskit. Neisse sadamatesse kavandavad terminale erinevad huvigrupid. Paldiski terminali projekt ei vasta keskkonnainspektsiooni soovidele.
"Minu poolest võib terminale tulla igale poole, kui see majanduslikult ära tasub. Ärimehed, kellel on raha kotiga seljas, miks nad juba ei ehita Muugale, Pakrile, Paldiskisse ja meil rannikuala jätkub?" sõnas Parts. "Kui seda hästi ehitada tänapäeva nõuetega, siis keskkonna seisukohast on ta suhteliselt süütu projekt, jutumärkides muidugi "süütu"."
Parts lisas: "Meil ei ole konkreetset eelistust selles osas, on tegelikult lihtne vastus. Aga me saame samas öelda, et nende projektid on vaieldamatult täiesti erinevas kvaliteedis meie hinnangul, nimesid nimetamata. Kindlasti neid projekte iseloomustab ka vastastikune pori loopimine, millesse ma soovitan teil suhtuda üsna külmalt."
Parts rääkis infotunnis ka sellest, et LNG-terminali ehitamisega kiiret pole. Senini pole näha ka Balti riilide ja Soome vahelist poliitilist kokkulepet, millisesse riiki võiks kerkida ELi rahalisel toel ehitatav LNG-terminal. Läti ja Leedu on veendunud, et terminal peaks olema just nende riigis, Soome püüab samas gaasitarbimist vähendada ega ole praegu huvitatud Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ehitamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele