Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: riigil pole LNG-terminali eelistusi, kuid üks neist on parem
Riigil pole LNG-terminali ehituseks asukohaeelistust välja kujunenud, kuid praegustest kavandajatest on ühe terminaliprojekt teise omast kvaliteedilt tunduvalt üle, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna riigikogu infotunnis.
Parts vastas küsimusele, kas riik eelistab LNG-terminali asukohana Muugat või Paldiskit. Neisse sadamatesse kavandavad terminale erinevad huvigrupid. Paldiski terminali projekt ei vasta keskkonnainspektsiooni soovidele.
"Minu poolest võib terminale tulla igale poole, kui see majanduslikult ära tasub. Ärimehed, kellel on raha kotiga seljas, miks nad juba ei ehita Muugale, Pakrile, Paldiskisse ja meil rannikuala jätkub?" sõnas Parts. "Kui seda hästi ehitada tänapäeva nõuetega, siis keskkonna seisukohast on ta suhteliselt süütu projekt, jutumärkides muidugi "süütu"."
Parts lisas: "Meil ei ole konkreetset eelistust selles osas, on tegelikult lihtne vastus. Aga me saame samas öelda, et nende projektid on vaieldamatult täiesti erinevas kvaliteedis meie hinnangul, nimesid nimetamata. Kindlasti neid projekte iseloomustab ka vastastikune pori loopimine, millesse ma soovitan teil suhtuda üsna külmalt."
Parts rääkis infotunnis ka sellest, et LNG-terminali ehitamisega kiiret pole. Senini pole näha ka Balti riilide ja Soome vahelist poliitilist kokkulepet, millisesse riiki võiks kerkida ELi rahalisel toel ehitatav LNG-terminal. Läti ja Leedu on veendunud, et terminal peaks olema just nende riigis, Soome püüab samas gaasitarbimist vähendada ega ole praegu huvitatud Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ehitamisest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele