Eesti Energia sõlmis viie pangaga (Swedbank, SEB, Nordea, Pohjola Bank ja Danske Bank) kolmeks aastaks kahepoolsed laenulepingud kogumahus 500 miljonit eurot.
Laenusid kasutatakse eelkõige Eesti Energia tavapärase äritegevuse finantseerimiseks ja kontserni likviidsuspositsiooni parandamiseks, teatas ettevõte. Laenulepingud lubavad Eesti Energial tunduvalt paindlikumalt kaasata pikaajalist laenukapitali oma investeerimiskava elluviimiseks.
Eesti Energia lähiaastate suurim projekt on uue elektrijaama ehitamine Narva, koguinvesteeringuga 640 miljonit eurot. Eesti elektrikliente mõjutab aga enim võrguinvesteeringute programm, mille kohaselt investeeritakse järgmisel kolmel aastal elektrivõrku 300 miljonit eurot.
"Investeeringute maht Eestimaa elektrivõrku ja energiatootmisesse on kasvanud ligi poole miljardi euroni aastas – see teeb iga Eesti elaniku kohta üle 350 euro, mis on keskmise pere kümne kuu elektriarve suurus. Investeeringud on suurenenud seoses uue elektrijaama ehitusega Narva lähistel ja kasvanud võrguinvesteeringutega, mis tagavad Eesti elanikele parema elektriteenuse kvaliteedi,“ sõnas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Järgmiseks kümneks aastaks on Eesti Energial otsustatud investeeringute maht kokku 2,5 miljardi euro väärtuses. See on ligi poole võrra rohkem, kui Eesti Energia on investeerinud viimase 10 aasta jooksul kokku. Tänaseks on otsustatud järgmise kümne aasta jooksul Eestist välja investeerida alla 70 miljoni euro ehk 2,7% kontserni otsustatud investeeringutest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?