Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsis on tuumaenergiast suur tüli majas
Rootsi suurtööstus, millele mõistliku hinnaga elekter on ülioluline tootmissisend, on nördinud – parempoolsete parteide paari aasta eest välja hõigatud üksmeel tuumaenergeetika küsimuses osutus sisuliselt blufiks ja uusi reaktoreid ehitada ei saa.
Konks on selles, et 2009. aastal sündinud kokkulepe tuumaenergeetika osas, mis tühistas uute reaktorite ehitamise keelu, jätab uute võimsuste ehitamise õiguse vaid juba praegu tuumaenergiat tootvatele firmadele. Neid on Rootsis kolm – Soome Fortum, Saksa E.ON ja Rootsi riigile kuuluv Vattenfall.
Fortum ja E.ON ei ole uute võimsuste ehitamisest huvitatud. Vattenfall on aga majandusministri portfelli hoidva Keskerakonna (Centern) kontrolli all – tegemist on erakonnaga, mis on aastaid olnud tuumenergeetika vastu.
Rootsi baastööstuse ettevõtted, kes on valmis uutesse reaktoritesse investeerima 30 miljardit Rootsi krooni, lootsid algselt partnerit just Vattenfallist. Vattenfall teataski, et on reaktori ehitamisest huvitatud. Samal päeval, kui artikkel Rootsi majanduslehes Dagens Industri ilmus, kutsusti firma ministeeriumisse aru andma, mille järel tuli teade, et Vattenfall on ümber mõelnud.
Niisiis on tekkinud olukord, kus ehitamisõiguse "monopol" on nende käes, kes ehitada ei taha ning Rootsi suurtööstus, mis ehitada tahaks ja on valmis investeerima, ei saa seda teha.
Peaminister Fredrik Reinfeldt tuumakokkulepet uuesti avada ei kavatse. Tegemist on väga olulise küsimusega, mis takistas parempoolsetel parteidel pikki aastaid koostööd tegemast. 2006. aasta valimiste eel lepiti kokku tuumateema valimisprogrammis n-ö külmutada, mis tegi võimalikuks parempoolsete parteide liidu. 2009. aasta alguses teatati, et tuumaküsimuses on jõutud kokkuleppele. Uusi reaktoreid saab ehitada üksnes vanade võimsuste asendamiseks ning nagu öeldud – ainult alal juba tegutsevate ettevõtete poolt.
Rootsi ettevõtjad on tulivihased – baastööstusel oleks Rootsis head väljavaated, kui oleks olemas mõistliku hinnaga elekter. Nüüd ähvardatakse vajadusel õigust nõudma minna Euroopa kohtusse.
"Ma ei näe mingit põhjust, miks energiasektor peaks olema konkurentsireeglitele erand," ütles Rootsi tööstur Rune Andersson Dagens Industrile.
Täna väidab Vattenfalli juht Øystein Løseth ajalehes Dagens Industri ilmunud artiklis, et elektripuuduse asemel on Põhjalas tekkimas hoopis suur elektri ülepakkumine, kui kõik uute tootmisvõimsuste ehitamise plaanid ellu viiakse. Eelkõige puudutab see tuulenergiat, ent samuti Soome uue tuumajaama valmimist ja Rootsi vanade reaktorite tootmismahtude suurendamist.
"Hindame, et tekib suur elektrienergia ülepakkumine nii 50 TWh ulatuses," ütles Løseth.
See seab hinna surve alla ning lükkab edasi investeerimisvajadust uutesse tootmisvõimsustesse.
Rootsi baastööstuse ettevõtteid (Boliden, Eka Chemicals, Holmen, Stora Enso ja SCA Forest Product) ühendava elektrifirma Industrikraft tegevjuht Mats Gustavsson seda seisukohta ei jaga.
"Ehitama tuleb hakata praegu," ütles ta Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet. "Aastani 2020 on võib-olla tõesti mõningane ülepakkumine, kuid meil tuleb vaadata sellest kaugemale".
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
6
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Viimased uudised
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele