6. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Norrat ja Rootsit tabanud sügisene paduvihm on vesi elektriostja veskile – hüdroelektrijaamade hüppeliselt kasvanud veevaru surus öise elektri megavatt-tunni (MWh) hinna naeruväärse kahe euroni ning keskminegi hind on täna kõigest kaheksa eurot võrreldes suve alguse rohkem kui 50ga, märgib ajaleht Talouselämä.

Läänest lähenev madalrõhkkond toob vihma aga veelgi juurde, mis tõotab hinnalangetusralli jätkumist.

Nii odav oli börsielekter viimati 2008. aastal, kui majanduskriis tabas valusalt paljusid tööstusettevõtteid ning tarbimine kahanes katastroofiliselt.

Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade veehoidlais on praegu selline veevaru, mis ületab aastatagust paari suure tuumaelektrijaama aastatoodangu võrra.

Teoreetiliselt võib öise elektri MWh hind tänu sellele muutuda isegi negatiivseks, kuid praktikas seda ilmselt siiski ei tehta – pigem tasub hüdroelektrijaamas lasta veel lihtsalt turbiinidest mööda voolata kui toota elektrit vägisi ja toppida seda tarbijatele tasuta või lausa raha peale makstes.

Samas tuuleenergeetikas sellist reguleerimisvõimalust pole ehk tipp-pakkumise ja väga väikese tarbimise hetkedel võibki börsielektri ostja saada lisaks voolule veel ka raha.

Kuigi Norra ja Rootsiga napib sealt elektri ostmiseks tarvilikku kaabelühenduse võimsust, mõjutab hinnalangus ka naaberriike – Soomes maksab MWh NordPooli andmetel täna 31 ning Eestis võrreldes eilse 49 euroga juba ainult 36 eurot.

Autor: Haldusuudised.ee