Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik alustas elektrijaama ehitust hinda arvestamata
Riigikontroll heidab oma 2010. aasta aruandes ette, et riik lubab üheaegselt nii varustuskindlust kui taskukohase hinnaga elektrienergiat, kuid alustas Narva uue põlevkivijaama ehitust elektri hinnatõusu arvestamata.
Põlevkivielektrijaama esimese ploki ehitus maksab 560 miljonit eurot, kahe ploki ehitus kokku ligi miljard eurot.
Et Eesti Energia uute põlevkiviplokkidega elektri tootmine oleks
majanduslikult tasuv, täiendati 2010. aasta alguses elektrituruseadust, lubades sellega riiklikku abi. Sama aasta märtsis esitas Eesti Euroopa Komisjonile taotluse lubada põlevkivielektrijaama ehitamiseks kuni 953 miljonit eurot riigiabi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestile anti märku, et sellist luba ei saada ja riik võttis taotluse tagasi, kuid ametnikud mõtlesid kiiresti välja uue abiskeemi. Euroopa Komisjoni otsust ära ootamata alustati juba ehitustöödega. See tähendab, et Eesti riigil pole praeguseni
lõplikult selge, millistest allikatest uue põlevkivijaama ehitust rahastatakse ja kui palju elektri hind seetõttu tarbijale kallineb, selgitab riigikontroll.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.