Riigikontroll heidab oma 2010. aasta aruandes ette, et riik lubab üheaegselt nii varustuskindlust kui taskukohase hinnaga elektrienergiat, kuid alustas Narva uue põlevkivijaama ehitust elektri hinnatõusu arvestamata.
Põlevkivielektrijaama esimese ploki ehitus maksab 560 miljonit eurot, kahe ploki ehitus kokku ligi miljard eurot.
Et Eesti Energia uute põlevkiviplokkidega elektri tootmine oleks
majanduslikult tasuv, täiendati 2010. aasta alguses elektrituruseadust, lubades sellega riiklikku abi. Sama aasta märtsis esitas Eesti Euroopa Komisjonile taotluse lubada põlevkivielektrijaama ehitamiseks kuni 953 miljonit eurot riigiabi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestile anti märku, et sellist luba ei saada ja riik võttis taotluse tagasi, kuid ametnikud mõtlesid kiiresti välja uue abiskeemi. Euroopa Komisjoni otsust ära ootamata alustati juba ehitustöödega. See tähendab, et Eesti riigil pole praeguseni
lõplikult selge, millistest allikatest uue põlevkivijaama ehitust rahastatakse ja kui palju elektri hind seetõttu tarbijale kallineb, selgitab riigikontroll.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.