Riigikontroll heidab oma 2010. aasta aruandes ette, et riik lubab üheaegselt nii varustuskindlust kui taskukohase hinnaga elektrienergiat, kuid alustas Narva uue põlevkivijaama ehitust elektri hinnatõusu arvestamata.
Põlevkivielektrijaama esimese ploki ehitus maksab 560 miljonit eurot, kahe ploki ehitus kokku ligi miljard eurot.
Et Eesti Energia uute põlevkiviplokkidega elektri tootmine oleks
majanduslikult tasuv, täiendati 2010. aasta alguses elektrituruseadust, lubades sellega riiklikku abi. Sama aasta märtsis esitas Eesti Euroopa Komisjonile taotluse lubada põlevkivielektrijaama ehitamiseks kuni 953 miljonit eurot riigiabi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestile anti märku, et sellist luba ei saada ja riik võttis taotluse tagasi, kuid ametnikud mõtlesid kiiresti välja uue abiskeemi. Euroopa Komisjoni otsust ära ootamata alustati juba ehitustöödega. See tähendab, et Eesti riigil pole praeguseni
lõplikult selge, millistest allikatest uue põlevkivijaama ehitust rahastatakse ja kui palju elektri hind seetõttu tarbijale kallineb, selgitab riigikontroll.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.