17. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu pole gaasi ja nafta hinnavalemid omavahel seotud ning kujunevad vastavalt majanduslikule ja poliitilisele olukorrale maailmas, nõudlusele ja pakkumisele.

Katar ja Venemaa käisid visalt peale, et gaasi maailmaturu hinnad tuleb siduda nafta maailmaturu hindadega. Nagu teatas Katari emiir šeik Hamad bin Khalifa Al-Thani, pole loogiline, et loodusliku gaasi varude suur ülekaal pole vähendanud nafta ja gaasi hinnaerinevust. Seetõttu peavad gaasi eksportivad riigid õigluse huvides nõudma gaasi hinna sidumist nafta hinnaga.

"Me räägime mitte kontrollist gaasitööstuse üle, vaid meie teistest võimalustest, nagu tehnoloogia täiustamine ja edendamine, aga ka seaduste kujundamine, mis võimaldaks gaasi kasutust laiendada," selgitas ta lisades, et gaasirikkad riigid peavad aktiivselt tutvustama gaasi eeliseid, vahetama tehnoloogia- ja turuinfot.

Gaasiministrid tulid pärast vaidlemist ühisele otsusele gaasi hind nafta hinnaga siduda, mis lihtsustab gaasimüüjail oluliselt läbirääkimiste pidamist ostjatega.

Teiseks jagasid gaasiministrid ära turud, kuhu keegi müüb. Näiteks, Katar ei plaani lähemas tulevikus müüa gaasi Euroopasse, selgitas Venemaa energeetikaminister Sergei Šmatko. Venemaa ei plaani aga vähendada gaasitarneid Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonda. See tähendab, et Katar ei konkureeri Euroopa turul Venemaaga, kuid mingeid juriidilisi kohustusi ei ole. See on härrasmeeste kokkulepe, toonitas Venemaa energeetikaminister.

Vastutasuks saab Katar ligipääsu Jamali gaasiväljadele, osaledes Venemaa veeldatud gaasi projektis.

Gaasi eksportivate riikide foorum (nn gaasi-OPEC) moodustatu 2001. aasta mais, kuid juriidilise vormi sai organisatsioon 2008. aasta lõpus Moskvas, kus ministrid kinnitasid põhikirja ja allkirjastasid valitsustevahelise kokkuleppe. Gaasi-OPECisse kuulus algselt viis riiki ja selle peakorter hakkas tööle Dohas. Alates 2009. aastast juhib organisatsiooni Venemaa esindaja Leonid Bohhanovski.

Praegu kuuluvad gaasikartelli Alžeeria, Boliivia, Venezuela, Egiptus, Iraan, Katar, Liibüa, Nigeeria, Venemaa, Ekvatoriaal-Guinea, Trinidad, Tobago ja Oman. Norra, Holland ja Kasahstan osalevad foorumi töös vaatlejatena. Gaasi-OPECi kontrolli all on umbes 80% maailma maagaasivarudest ja umbes sama suur osa gaasiekspordist.

Autor: Haldusuudised.ee