Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedt korraldatud konverentsil "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused" rääkis advokaadibüroo Glimstedt advokaat Moonika Kukk, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe".
„Ma väidan seda, et vastutuse võtmiseks on riik kohustatud võimaldama tarbijatele vastutuse võtmist, panustama tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kaasama tarbijad võrdväärse partnerina energiapoliitika kujundamisse ja kujundama energiaturu head tavad,“ ütles Kukk.
Kuke arvates peaksid tarbijad kaitsma oma õigusi ja huve, muutuma aktiivseks turuosaliste rühmaks ning olema nõudlikumad, et areng jätkuks.
Kukk rõhutas, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe". „Me võiks kokku leppida, et kui varustuskindla, keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise Euroopa energia siseturu loomine toimub tarbijate huvides, siis on see ühiskondlik kokkulepe, milles on kõigil osalistel õigused, kohustused ja vastutus,“ sõnas Kukk. Ta lisas, et vastasel juhul on energiaturu avanemine tarbijate jaoks tüüptingimustel põhinev ühepoolne tahteavaldus. „Elektrituru avanemist ei tasuks vaadata kui sündmust, vaid kui protsessi. Me kõik teame, et protsessi peaks juhtima projektijuht, aga kes on selle protsessi projektijuht?“ küsis Kukk. Ta soovitas, et alata aktiivne ühiskondlik debatt ja seda ka turuosaliste vahel.
„See müügiargument, millega turu avamist Euroopa Liidus läbi viidi, oli see, et konkurentsi suurenemisega alanevad tarbijate jaoks ka elektrihinnad,“ sõnas Kukk. Ta selgitas, et  Euroopa Liidu riigid avasid elektrituru aastal 2004 ja kodutarbija jaoks avanes see aastal 2007. Eestis on aga elektrituru avanemise järel hinnad tõusnud, müügiargument, et hinnad lähevad alla, ei ole leidnud kinnitust, nentis Kukk.
Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud elektri jaeturu uuringu tulemustest selgub, et  tarbijad ei ole teadlikud sellest, millised võimalused on neil avatud elektriturul, nad ei tea, mida küsida. Uuringu järgi on tarbijaid aktiivsed. „Nad ei ole aktiivsed, sest valitseb teadmatus. Mis tähendab, et neid peaks informeerima,“ selgitas Kukk. Näiteks ei saa tarbijad Kuke sõnul aru, millest elektriarve koosneb. "Millised on need kümme komponenti, tavatarbija jaoks jääb see arusaamatuks,“ märkis Kukk.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Hetkel kuum

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Pööraselt palju pinda enam ei lenda. Aga see ei ole veel kõik.
Uudised
  • 01.07.26, 08:00
Mida otsib lukskinnisvara ostja? Mis on in, mis on out?
Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal teab pealetulevat trendi.
Uudised
  • 26.06.26, 06:15
Rosenthal investeerimisest: Soome turg pakub huvitavaid võimalusi
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Sarikapärg on kohal.
Uudised
  • 29.06.26, 09:55
Galerii: Kaarsilla Kinnisvara sai Port Athena viimase maja sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Tallinna linn peaks nägema tagamaa ühistransporti ka omaenda liiklusprobleemi lahendusena, rõhutavad TalTechi teadlased. Pilt on illustreeriv.
Arvamused
  • 29.06.26, 10:08
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja võtab ettevõtte reformimist tõsiselt.
Uudised
  • 29.06.26, 09:39
Riigi Kinnisvara tugevdab end tehisintellekti lahendustega
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Uudised
  • 30.06.26, 06:30
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Riia ärimaastik areneb kiiresti ning Grīziņdārzs on kujunemas üheks neist paikadest, kus ajalooline linnamiljöö ja kaasaegne ettevõtluskeskkond kohtuvad loomulikul viisil.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele