Glimstedt: elektrituru avanemine võiks olla ühiskondlik kokkulepe 

Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedt korraldatud konverentsil "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused" rääkis advokaadibüroo Glimstedt advokaat Moonika Kukk, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe".

„Ma väidan seda, et vastutuse võtmiseks on riik kohustatud võimaldama tarbijatele vastutuse võtmist, panustama tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kaasama tarbijad võrdväärse partnerina energiapoliitika kujundamisse ja kujundama energiaturu head tavad,“ ütles Kukk.

Kuke arvates peaksid tarbijad kaitsma oma õigusi ja huve, muutuma aktiivseks turuosaliste rühmaks ning olema nõudlikumad, et areng jätkuks.

Kukk rõhutas, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe". „Me võiks kokku leppida, et kui varustuskindla, keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise Euroopa energia siseturu loomine toimub tarbijate huvides, siis on see ühiskondlik kokkulepe, milles on kõigil osalistel õigused, kohustused ja vastutus,“ sõnas Kukk. Ta lisas, et vastasel juhul on energiaturu avanemine tarbijate jaoks tüüptingimustel põhinev ühepoolne tahteavaldus. „Elektrituru avanemist ei tasuks vaadata kui sündmust, vaid kui protsessi. Me kõik teame, et protsessi peaks juhtima projektijuht, aga kes on selle protsessi projektijuht?“ küsis Kukk. Ta soovitas, et alata aktiivne ühiskondlik debatt ja seda ka turuosaliste vahel.

„See müügiargument, millega turu avamist Euroopa Liidus läbi viidi, oli see, et konkurentsi suurenemisega alanevad tarbijate jaoks ka elektrihinnad,“ sõnas Kukk. Ta selgitas, et  Euroopa Liidu riigid avasid elektrituru aastal 2004 ja kodutarbija jaoks avanes see aastal 2007. Eestis on aga elektrituru avanemise järel hinnad tõusnud, müügiargument, et hinnad lähevad alla, ei ole leidnud kinnitust, nentis Kukk.

Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud elektri jaeturu uuringu tulemustest selgub, et  tarbijad ei ole teadlikud sellest, millised võimalused on neil avatud elektriturul, nad ei tea, mida küsida. Uuringu järgi on tarbijaid aktiivsed. „Nad ei ole aktiivsed, sest valitseb teadmatus. Mis tähendab, et neid peaks informeerima,“ selgitas Kukk. Näiteks ei saa tarbijad Kuke sõnul aru, millest elektriarve koosneb. "Millised on need kümme komponenti, tavatarbija jaoks jääb see arusaamatuks,“ märkis Kukk.

Autor: Haldusuudised.ee