Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Glimstedt: elektrituru avanemine võiks olla ühiskondlik kokkulepe
Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedt korraldatud konverentsil "Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused" rääkis advokaadibüroo Glimstedt advokaat Moonika Kukk, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe".
„Ma väidan seda, et vastutuse võtmiseks on riik kohustatud võimaldama tarbijatele vastutuse võtmist, panustama tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kaasama tarbijad võrdväärse partnerina energiapoliitika kujundamisse ja kujundama energiaturu head tavad,“ ütles Kukk.
Kuke arvates peaksid tarbijad kaitsma oma õigusi ja huve, muutuma aktiivseks turuosaliste rühmaks ning olema nõudlikumad, et areng jätkuks.
Kukk rõhutas, et elektrituru avanemise projektinimi võiks olla "Ühiskondlik kokkulepe". „Me võiks kokku leppida, et kui varustuskindla, keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelise Euroopa energia siseturu loomine toimub tarbijate huvides, siis on see ühiskondlik kokkulepe, milles on kõigil osalistel õigused, kohustused ja vastutus,“ sõnas Kukk. Ta lisas, et vastasel juhul on energiaturu avanemine tarbijate jaoks tüüptingimustel põhinev ühepoolne tahteavaldus. „Elektrituru avanemist ei tasuks vaadata kui sündmust, vaid kui protsessi. Me kõik teame, et protsessi peaks juhtima projektijuht, aga kes on selle protsessi projektijuht?“ küsis Kukk. Ta soovitas, et alata aktiivne ühiskondlik debatt ja seda ka turuosaliste vahel.
„See müügiargument, millega turu avamist Euroopa Liidus läbi viidi, oli see, et konkurentsi suurenemisega alanevad tarbijate jaoks ka elektrihinnad,“ sõnas Kukk. Ta selgitas, et Euroopa Liidu riigid avasid elektrituru aastal 2004 ja kodutarbija jaoks avanes see aastal 2007. Eestis on aga elektrituru avanemise järel hinnad tõusnud, müügiargument, et hinnad lähevad alla, ei ole leidnud kinnitust, nentis Kukk.
Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud elektri jaeturu uuringu tulemustest selgub, et tarbijad ei ole teadlikud sellest, millised võimalused on neil avatud elektriturul, nad ei tea, mida küsida. Uuringu järgi on tarbijaid aktiivsed. „Nad ei ole aktiivsed, sest valitseb teadmatus. Mis tähendab, et neid peaks informeerima,“ selgitas Kukk. Näiteks ei saa tarbijad Kuke sõnul aru, millest elektriarve koosneb. "Millised on need kümme komponenti, tavatarbija jaoks jääb see arusaamatuks,“ märkis Kukk.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
5
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele