29. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samuti on turu arendamiseks vaja teha mitmeid samme, olulisim neist on tagada konkureerivatele gaasitarnijatele juurdepääs siinsele turule läbi veeldatud gaasi terminali rajamise.

Raportis leitakse, et Eesti gaasituru arendamine eeldab mitmete gaasiturgu oluliselt mõjutavate tegevuste elluviimist, millest keskne on gaasi ülekandevõrgu omandiline eraldamine. Lisaks on vajalik murda välja seisust, kus ühelt poolt on gaasituru väiksuse tõttu vähe huvilisi, kes sooviks siin gaasi müüa, teisalt on ühe tarnija ning tarneahela tõttu maagaasi laiem kasutamine piiratud. Selle dilemma lahendamiseks on vaja paralleelselt astuda põhjalikult läbi kaalutud samme nii maagaasile uute kasutusalade leidmiseks kui ka toetamaks alternatiivsete tarneahelate arendamist ja müüjate turule tulemist. Parim lahendus selleks on veeldatud gaasi (LNG) terminali rajamine koos Baltikumi ja Soome gaasiturgude ühendamise ning uute turumudelite juurutamisega.

Tegevuste tulemusena peaks tekkima regionaalne turg, suurenema konkurents Eestis ja vähenema ühe turuosalise valitsev positsioon kogu siinses gaasiäri väärtusahelas. Oluline on samuti alternatiivse gaasimajanduse kompetentsi tekkimine. Kõik see peaks oluliselt suurendama mitte ainult gaasivarustuskindlust, vaid Eesti energiavarustuskindlust tervikuna. Raporti koostajate soovitus on jõuda olulisemate tegevustega valmis enne 2015. aasta lõppu, mil Eesti leping Gazpromiga lõpeb.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et energiavarustuskindluse seisukohalt on üha olulisem käsitleda gaasi ja elektrit kui kasvava osatähtsusega energiakandjaid ühiselt. Sellele on suunatud ka Euroopa Liidu energiapoliitika, käsitledes gaasi- ja elektriturgude arendamist koos. „Senine praktika nii Eestis kui Euroopas näitab, et olemuslikult väga monopoolsete valdkondade üle kontrolli saavutamiseks jääb riigi tavapärasest regulaatori positsioonist väheseks ja efektiivseid energiaturgusid on võimalik tagada kui nii regulaator kui süsteemihaldur lähtuvad oma tegevuses eelkõige laiemast avalikust huvist. Põhivõrkude lahutamine Eestis müügi- ja tootmistegevusest saab olla efektiivne ainult siis, kui riik saavutab omandilise kontrolli nende üle ning ettevõte täidab otsest turuhuvi omamata kombineeritult nii avalikke kui ka eraõiguslikke ülesandeid,“ ütles Veskimägi. Ta lisas, et Eleringi kogemus peale Eesti Energiast lahutamist kinnitab seda üheselt ning tulevikus oleks elektri ja gaasi ülekandesüsteemide kombineeritud opereerimine Eestile sobivaim mudel.

Tulenevalt maagaasi väiksemast mõjust keskkonnale võrreldes teiste fossiilsete kütustega on gaas muutumas maailmas järjest atraktiivsemaks energiakandjaks. Gaasiturgude arengut toetab ka veeldatud gaasi transpordivõimaluste avardumine ning kildagaasi laialdasem kasutuselevõtt maailmas.

Seoses arengutega globaalses gaasimajanduses tegi valitsus Eleringile ülesandeks kujundada ettevõttes välja gaasialane kompetents ning analüüsida Eesti gaasituru arendamise võimalusi. Elering tellis käesoleva aasta maikuus konkursi alusel ettevõttelt Pöyry Management Consulting (UK) Ltd analüüsi gaasituru liberaliseerimisega seonduvatest poolt- ja vastuargumentidest ning kava vajalike edasiste tegevuste osas. Kava koostamisel konsulteeriti ministeeriumide ja teiste riigiasutustega, samuti erinevate turuosalistega, sealhulgas Eesti Gaasiga.

Tegemist on esimese Eestis avaldatud gaasituru arendamist käsitleva uuringuga, mis loob alusele edasistele tegevustele.

Lähtuvalt Euroopa Liidu kolmandas energiaturu paketis sätestatust peab 2014. aastast toimima Euroopa ühtne elektri- ja gaasiturg. Põhieesmärk on tekitada nii elektri- kui gaasisektoris efektiivne konkurents ning võrdne kohtlemine kõigile osapooltele. Selle saavutamise keskse lahendusena on pakutud välja ülekandevõrkude omandiline lahutamine tootmisest ja müügist. Kuigi Eestile on antud direktiivi omandilise eristamise nõudes erand, ei ole see keelava iseloomuga ja siseriikliku õigusega on võimalik sätestada direktiiviga analoogsed normid.

Autor: Haldusuudised.ee