Taastuvenergia koda: toetuste suurenemisest võidab enim Eesti Energia

Järgmisel aastal tarbijate elektriarvel kajastuvast taastuvenergia toetusest läheb Eesti Energiale ligi 37 protsenti. Enam kui pool sellest läheb puitu raiskavale biomassi ja põlevkivi koospõletamisele Narva Elektrijaamades, mis on käesoleval küttehooajal toonud kaasa küttepuude kallinemise 20% võrra, selgitas koda.

Koja andmeil toovad Eesti Energia poolt rajatud tootmisvõimsused kaasa ligi 70% ulatuses 2012. aasta taastuvenergia tasude tõusu. "Toetust hakkavad saama valminud tuulepargid, mis enam kui kahekordistavad Eesti Energia taastuvenergia tootmisportfelli. Sellele lisandub 2012. aasta lõpuks pool Paldiski 53 MW tuulepargi võimsusest. Lisaks suureneb puidu põletamine koos põlevkiviga Narva Elektrijaamades," seisab taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti teates.

Järgmise aasta lõpuks peaks taastuvenergia tootmine jõudma Eleringi andmeil 1455 gigavatt-tunnini (GWh). Ülejärgmisel aastal peaks elektrituruseaduse kohaselt toetuse maksmine Narva Elektrijaamadele lõppema, seega kogused vähenevad ligi 300 GWh võrra ja toetused ca 16 miljoni euro võrra. Samuti lõppeb toetus teistele enne 2002. aasta 1. jaanuarit tööd alustanud tootmisseadmetele.

Taastuvenergia koja ettepanekul tuleks lõpetada tarbijate elektriarvetega taastuvenergia toetamine ning leida vahendeid muudest allikatest. Selleks pakub võimalusi 2013. aastal rakenduv heitmekaubanduse kolmas etapp, mis toob vahemikus 2013–20 riigieelarvesse kuni kaks miljardit eurot, samuti ELi struktuurfondide aastate 2014–20 etapp, mis Euroopa Komisjoni ettepanekul suunaks taastuvenergiasse 210 miljonit eurot.

Võimalik allikas oleks koja kinnitusel ka taastuvenergia direktiivi paindlikud kauplemismehhanismid, mis sarnaselt heitmekaubandusega võimaldavad tuua teiste liikmesriikide toetusi taastuvenergia arendamisel Eestis. Veel üheks variandiks on ka põlevkivi ressursimaks, mis võimaldaks taastuvenergia ja energiasäästu lahendustesse suunata aastas 150 miljonit eurot.

Autor: Haldusuudised.ee