Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus põlevkivijaam võib tööle hakata planeeritud kahjumiga
Narva ehitatav uus 300 megavatine põlevkivielektrijaam hakkab tõenäoliselt tööle planeeritud kahjumiga, mis on lõivuks energiajulgeoleku ja varustuskindluse eest, selgub majandusminister Juhan Partsi vastustest riigikogu liikmete küsimustele.
Sotsid esitasid Indrek Saare vahendusel Partsile kolm küsimust, milles tahtsid teada, kuidas realiseerub äriplaan, kui Eesti ei saa uuele põlevkivijaamale tasuta CO2 kvooti, milliseks kujuneb uues põlevkiviplokis toodetava elektri hind ja kas seda on võimalik vabaturu tingimustes kasumlikult müüa.
"Esimese asjana tahan rõhutada seda, et valitsus otsustas ehitada Narva uue elektrijaama Eesti energiajulgeoleku kindlustamise eesmärgil," ütles Parts. "Tegemist on riigi strateegilise otsusega, mis on kooskõlas ka riigikogu poolt kinnitatud energiamajanduse arengukavaga kuni aastani 2020. Seda otsust kindlasti üksnes rahaliselt mõõta ei saa, kuigi raha tuleb väga hoolikalt lugeda."
Partsi sõnul müüb uus elektrijaam toodetud elektri maha avatud elektriturul ja turuhinnaga. "Elektrijaama kasumlikkus selgub ju tagantjärele ja sõltub nii elektri turuhinnast kui ka elektri tootmise sisendite, sealhulgas CO2 turuhinna, maksumäärade, keskkonnatasude muutustest," pareeris Parts.
Minister lisas, et kõrge CO2 hinna juures on võimalik uue elektrijaama konkurentsivõimet parandada, asendades põlevkivi osaliselt biomassiga, ent uue elektrijaama kasutatavas kütusesegus võib olla vaid 5% biomassi.
"Elektrijaam toodab elektrit ainult nendel tundidel, mil turuhind ületab elektri tootmise muutuvkulusid, ja elektrijaam teenib kasumit. Kui uues elektrijaamas toodetud elekter konkreetsel hetkel kõrge omahinna tõttu turule ei pääse, elektrijaam elektrit ei tooda," lubas Parts unustades, et energiasõltumatuse ning varustuskindluse löögi alla sattudes omahinnast elektrijaama käivitamisel ilmselt enam ei räägita.
Riigikogu liikme Lembit Kaljuvee sõnul on põlevkiviploki ehituse suurim puudus majandusliku mõõtme puudumine.
"Energiajulgeolekuküsimuse me lahendame, majandusküsimuse osas on väga palju probleeme. See, et minister järele andis ja mindi seda teed, et sinna seoti ka puiduga kütmine juurde, on minu arvates vale," selgitas Kaljuvee, kelle andmetel nõuavad põlevkivi- ja puidukatlad erinevaid tehnilisi tingimusi. Need katlad, kus saab põlevkivi ja puitu koos põletada, on samas röögatult kallid. Majanduslikult tuleks võibolla odavam, kui ehitataks eraldi põlevkiviplokk ja puiduelektrijaam.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
3
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele