Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hääl: Keemiatööstus sobib Alexelaga hästi
Täna poolest OÜ Kiviõli Keemiatööstus ostust teatanud ASi Alexela Energia suuromanik ja nõukogu esimees Heiti Hääl ütleb intervjuus, et põlevkiviõli tootev ettevõte sobib Alexela gruppi suurepäraselt.
Tegelikult tunnistas Hääl juba mõni aeg tagasi Äripäevale, et on ettevõtte vastu huvi tundnud. Nüüd märgib ta lisaks, et Eesti riigile oleks mõistlik väärtustada just põlevkivist saaduste tootmist, mitte seda ahju ajada.
Peab Teid kõigepealt tehingu puhul vist õnnitlema?
See paistab hiljem, kas selle nimi on õnnitlus või kaastunne.
Miks te ainult poole ostsite?
Rohkem ei olnud hetkel saadaval.
Miks see ettevõte üldse huvitav on?
See ettevõte on sellepärast huvitav, et vähe on Eestis sellist ekspordile suunatavat tootmist, mille tooraine pärineb kohapealt. Teiseks langeb see väga tihedalt kokku sellega, mis on Alexela grupi põhitegevus – kütuste jaemüük, kütuste transiit. Me tegelikult arvame, et me teame sellest ärist suhteliselt palju. Vaba turu üldine võti on ju kaup võimalikult hästi müüdud saada. Seetõttu ma arvan, et see sobis, ja see on ka põhjus, miks me sinna läksime.
Selle kohapealse toorainega on Keemiatööstus olnud meedias tähelepanud all – lihtsamalt öeldes on risk, et toorainet tulevikus ei ole? (Keemiatööstus vaidleb eraomanikega põlevkivi kaevandamisõiguse üle alal, millele tööstusele väljastati kaevandamisluba – toim)
Kiviõli Keemiatööstusel on praegu kehtiv kaevandamisluba olemas. Jah, osa üle sellest kaevandamisloa alast käivad vaidlused, aga selle üle otsustab kohus. Seda ei saa mina kuidagi ennustada. Samas ei ole see kaevandusala sugugi viimane põlevkivivaru, mis Eestis on. Isiklikult arvan ma, et pikas perspektiivis on Eesti riigil mõistlik soodustada põlevkiviõli tootmist, mitte põlevkivi ahjus kütmist, sest sedapidi vääristatakse meie peaaegu ainsat loodusvara oluliselt rohkem. Seetõttu ma arvan, et ajades oma asja rahulikult ja mõistlikult, ei tohiks see otsa saada.
Tulevikku vaatavalt – pigem põlevkivikütused?
Hetkel kuum
Jah, aga arengust on veel vara rääkida. Me ei ole praegu veel osanikuks saanud. Täna läheb ühinemisavaldus ka konkurentsiametisse, kes peab selleks oma loa andma. Tulevikuteemadest ma enne rääkida ei tahaks.
Kui kaua läbirääkimised käisid?
Kolm aastat.
Mis küsimused laual olid põhiliselt?
Igasugused. Eks sama tooraine olemasolu on olnud sügavamaid teemasid. Ka keskkonnariskid.
Hinna üle ka vaidlesite ikka?
Jah, see on täitsa normaalne. Hind on alati müüjale liiga odav ja ostjale liiga kallis.
Hinna olete jätnud konfidentsiaalseks. Kunagi oli selle ettevõtte soovitud hinnaks kuskil 3 miljardit krooni (192 miljonit eurot)...
Ei-ei-ei. Jääme ikka reaalsuse piiresse.
Ikka vähem? Poolteist oleks poole eest.
Ei-ei. Ikka väga palju vähem. Aga ma arvan, et hind on õiglane. Ettevõte vajab investeeringuid ja ma loodan, et me suudame nende tegemisel abiks olla.
Milliseid investeeringuid vaja on?
Esimese tegevusaasta investeeringud on peaasjalikult suunatud keskkonnasäästu parandamisele ja nende investeeringute maht on umbes suurusjärgus viis miljonit eurot. Tootmise arendamine tuleb juba peale seda. Kõigepealt tuleb luua selleks eeldus.
Taustaks
OÜ Kiviõli Keemiatööstus
Omanik (enne poole ettevõtte müüki): OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Varad (omanikud Toomas Tamm ja Raivo Tamm)
Põlevkivitööstusettevõte. Ettevõte toodab ka soojus- ja elektrienergiat. 2010. aasta netokäive oli ligi 23,4 miljonit eurot (365,6 miljonit krooni) ning kasum ligi 7,1 miljonit eurot (110,5 miljonit krooni).
AS Alexela Energia
Omanik: OÜ Boromir (suurim omanik Heiti Hääl, väiksemateks Ain Kuusik, Juhan-Lauri Parmas, Marika Vaarmari)
Alexela Energiale kuuluvad osalused AS-is Alexela Oil (kütuse jaemüük) ja AS-is Reola Gaas (vedelgaasi ladustamine ja eksport). Alexela Energia omanikeringi kuuluvad ettevõtjad kavandavad Paldiskisse LNG terminali.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele