23. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vasalemma vallale kuuluv kommunaalettevõte Vasalemma Infra on üle 18 000 euro suuruses kahjumis, ettevõtte raamatupidamises on puudujääke, osaliselt puuduvad kuludokumendid ning on kahtlusi, et valla eraldatud raha pole kasutatud sihtotstarbeliselt. Ettevõte asutati mullu mais.

Ettevõtte endised juhid nõuavad kohtu kaudu saamata jäänud töötasu, samuti on ettevõtte vastu kohtusse hagi esitanud lihttöölistena leiba teeninud mehed, kes pole teenitud palka saanud.

“Olen skisofreenilises olukorras,” tunnistas suvel vallavanemaks valitud Mart Mets. Ühelt poolt tuleb tal riigiametnikuna kaitsta vallale kuuluva ettevõtte huve. Teisalt leiab ta, et kui ettevõtte juhid on kasutanud firma raha kui enda oma ning määranud iseendale põhjendamatult suuri tasusid, on tal kohustus tõde päevavalgele tuua ja vajadusel pöörduda politsei või kohtu poole.

“Küsimus pole isegi niivõrd rahasummades, kuivõrd selles, et vallaettevõtte suhtes on tekkinud usaldamatus,” ütles abivallavanem Siiri Tibbing. Tema sõnul on vallavalitsus juba pool aastat üritanud kokku koguda raamatupidamisdokumente, sest kummalisel kombel asus Vasalemma ettevõtte raamatupidamine hoopis Haapsalus, firmas KaHe, kuid ka praegu pole pilt tuludest ja kuludest selge. Firma pidi tegelema elamumajandusega, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega Vasalemma, Rummu ja Ämari alevikus, kuid on tekkinud kahtlus, et selle raha eest, mis vald maksis, pole  töid tehtud.

Raha lendas tuulde

"Näiteks maksis vald puhastusseadme remondi eest ettevõttele 100 000 krooni, kuid selle summa eest pole seal tõenäoliselt töid tehtud. Sama oli puude lõikusega, milleks vald eraldas 50 000 krooni. Oli selge, et selle raha eest töid ei tehtud,” tõi Mets näiteid.

Samuti on selgunud, et juhatuse liige Tiit Peärn­berg remontis ligi 15 000 krooni eest oma isiklikku autot ning ettevõtte raha eest on ostetud bensiini, ehkki ühelgi firma töötajal polnud bensiinimootoriga autot.Paberitest selgub ka, et poole aasta raamatupidamise eest tasus ettevõte 65 000 krooni.

Vasalemma Infra endine juhatuse liige Alo Lõps ütleb, et raamatupidaja leidmiseks võttis ettevõte hinnapakkumise. “See oli minu arust üks odavamaid pakkumisi,” nentis ta. 

Vallavanema sõnul oli Lõpsile ette nähtud isikliku sõiduauto kompensatsioon 4000 krooni, mille ta ka endale välja maksis. Vallavanema sõnul pole Lõps ühtegi sõidupäevikut raamatupidamisele esitanud. Lõps väidab, et on.

Peärnbergilt polnud võimalik kommentaari saada. Ta oli pikalt haiguslehel ning nüüd puhkusel, mistõttu ei saa ka vallajuhid oma küsimustele vastuseid. Endine nõukogu esimees Ado Pallase aga ütleb, et kõik on ainult väited. “Ma ei tegelenud raamatupidamisega ega saa kommenteerida, kas kulutused on põhjendatud,” lisas ta.

Töömehel juhtidest erinev vaade

Äripäeva poole pöördus ka Vasalemma Infras 2010. aasta sügisel töötanud Vladimir Matrossov, kellega ei sõlmitud töölepingut, ei makstud ettenähtud tasu ning kes pöördus abi saamiseks kohtusse. Kokku jäi tal ettevõttest saamata 2090 eurot.

Matrossovi sõnul lasi firma juht neil Ämari aleviku korterelamutes, kus keskküte likvideeriti, maha võtta osa keskküttesüsteemide torustikku. Peärn­berg oli asja korraldanud järgmiselt: Matrossov viis metalli kokkuostupunkti, talle maksti selle eest raha, mille andis Peärnbergile ning see omakorda tasus sellest 25% Matrossovile.

Praegune Vasalemma Infra juhatuse liige Aare Männik lisas, et vanarauda viidi ka teistelt objektidelt. “Ühtegi dokumenti, et vanarauda oleks viidud, ettevõtte raamatupidamises pole,” ütles ta.

Pallase sõnul pole ettevõttes selliseid inimesi nagu Matrossov töötanud, sest töötasu alus on tööleping ning seda neil polnud. Küsimusele, kas suuline leping pole leping, vastas Pallase: “Ei kommenteeri”, ja soovis töömehele kohtus edu.

Juhid tegid endale ülisoodsad lepingud

2700 elanikuga Vasalemma valda asutatud ettevõttes tekitati muljetavaldav juhtimisstruktuur. Kahe töömehe kohta oli ettevõttes kuus juhti: 3 nõukogu liiget, 2 juhatuse liiget ja hiljem ka haldusjuht.

Endine vallavanem Aleksei Šatov (Keskerakond) sõlmis Vasalemma Infra nõukogu liikmetega mullu oktoobris tagasiulatuvalt erakordselt soodsad ja mitmeks aastaks salastatud lepingud. Tuleb märkida, et samal kuul tekkis Krediidiinfo järgi ettevõttel ka maksuvõlg.

Lepingus on kirjas, et ettevõtte nõukogu liikme hüvitis kuus on 4000 krooni, millele võib lisanduda täiendav hüvitis lepingus loetlemata tööde eest. Veel oli lepingus ette nähtud kahes osas tulemustasu maksmine, samuti ühekordse lisatasu maksmine eduka projekti eest. Osaühing pidi kinni maksma nõukogu liikmete täiendkoolituse koos õppekulude hüvitamisega ja katma ametialaste lähetustega seotud kulud. Samuti on nõukogu liikme lepingus ette nähtud 12 kuutasu ulatuses lahkumiskompensatsioon. 

Kompensatsioon ka vahi alla võtmise eest

Nõukogu esimees Ado Pallase aga sõlmis omakorda lepingud juhatuse liikmetega. Näiteks pärast juhatuse liikme Tiit Peärnbergi väljavahetamist juhatuse liikme kohale asunud Alo Lõpsi kuupalgaks määras ta 19 010 krooni, millele lisandus sõidukompensatsioon 4000 krooni. Lahkumishüvitiseks määrati 12 kuu tasu ja isegi juhatuse liikme omal soovil lahkumisel või vahi alla võtmisel oli hüvitis 6 kuu tasu.

“See on ärimaailmas täiesti normaalne,” ütleb Pallase. Kui ettevõte on viidud kahjumisse ning kahtlustatakse raha väärkasutamist, siis mille eest makstakse firma juhtidele lahkumiskompensatsiooni? “See on väide,” lisab Pallase ja keeldub pikemast kommentaarist.

Ehkki vallavalitsus on vallale kahjulikud lepingud hiljem tühistanud, on osa nõukogu liikmeid esitanud ettevõttele nõude või pöördunud tasu kättesaamiseks kohtu poole. Näiteks nõukogu esimees, praegu abivallavanema kohal istuv Ado Pallase nõuab ettevõttelt 6576 eurot, millele lisanduvad viivised. Nõukogu liige Taavi Käsk on esitanud samuti 6576eurose nõude. Augustis esitas Vasalemma Infra nõukogu liige, hiljem juhatuse liikmeks asunud Alo Lõps kohtusse hagi, millega nõudis ettevõttelt 9278,10 eurot pluss viivised.

Ühel hetkel jõudis kõikide üllatuseks vallavalitsusse kohtumäärus, millega hagi lõpetati kompromissiga ning Lõpsile tasus vald 7628 eurot. Selgus, et kohtus käis valda esindamas Vasalemma Infra teine juhatuse liige Aadu Võsu, kes otsustas sõlmida kompromissi. Et edasikaebamise tähtaega vähendasid pooled ühe päevani, polnud vallal enam võimalik protestida ning tasu maksti ära.

Lõps kohtuasjast rääkida ei taha

“Kuna see on kohtuasi, siis ma seda absoluutselt ei kommenteeri. Kui kohus leiab, et minu nõue on põhjendatud, siis see on põhjendatud.”

Vallavanem leiab, et olukord tuleb lahendada, kuid see ei käi üleöö – juristide ja advokaatide palkamine on väikse valla jaoks kallis lõbu. “Praegu konsulteerime juristidega ning kaalume politseisse pöördumist,” lausus Mets.

Taust

Vallavanemale avaldati umbusaldustVasalemma Infra loodi volikogu otsusega mullu mais, kui vallavanem oli keskerakondlane Aleksei Šatov. Nõukogu esimeheks määrati abivallavanem Ado Pallase (kuni 2010 aprill SDE, alates jaanuarist 2011 Reformierakond), nõukogu liikmeteks Alo Lõps (Reformierakond) ja Tallinnas asuva Sotsiaalse Rehabilitatsiooni keskuse (SRK) juht Taavi Käsk.kahte viimatimainitud meest ühendab MTÜ Haap­salu Tööotsijate Ühing. Suvel kirjutas Äripäev, kuidas Käsk värbas SRK elanikke tööle ilma töölepinguteta ning jättis nad lubatud töötasust ilma.Tänavu juunis avaldas volikogu Šatovile umbusaldust. Põhjus oligi segadus Vasalemma Infra asutamises ja varade ülevõtmises.

Autor: Haldusuudised.ee